Viimane töö

Albert Kivikas (1898-1978)

1. "Lendavad sead"
    "Maha lüüriline shokolaad!"´(veel manifest ka )
   "Jaanipäev"

2. Bernhard Linde (Vaba Maa, 30. V 1924, nr 123, lk 123) A.Kivikas'e "Jaanipäev"(Albert Kivikas, Jaanipäev. Romaan. Tartus, 1924. E. K. Ü. "Postimehe" kirjastus)

Quasimodo (Tarapita 1921/1922, nr 6, lk 174–176)Haridusminister ja "lendavad sead"

Fr/iedebert/ Tuglas (Ilo 1919, nr 2, lk 56–58)     “Kirjanduslik päevaraamat”

3.Miniatuurid olid täis üllatusi ja väga ettervamatud. Tekstides oli palju (sisu)illustratsioone ja kaunistus, otsekohesust ja metafoore. Samas leidus väga realistlikke arvamusi tolle aja elu kohta

4. B. Linde:”On tunda, et Kivikas õige kõvasti maaelus kinni on, nii et tema selle kirjeldajana mõjub otsekoheselt, vahendita. Tundub värskust, omapärasust ja jõudu, kui autor liigub maainimeste keskel; niipea aga kui Kivikas linnaelu kirjelduse[le] üle läheb, tundub kohe hõredus, tehtud kujud ja aimatud meeleolud.”

F.Tuglas:”Kivikase fraas on kui terasvedru, mis painutades ussina sirgu viskub. Veel enam, ta on kui väike krokodill, kes painutaja sabaga jalust maha lööb. Nii küpsena pole meil ükski proosa alal debüteerinud, välja arvatud Luts omas laadis.”

5. Fotodel on ta alati kuidagi pinges. Tema olek on selline pisut tõsine ja kinnine. Temast õhkub korrapärasust ja klassi.

6. Jah! soovitaksin tema teoseid lugeda. Tema miniatuurid on lühikesed ja selgelt mõistetava sisiuga, sealt õhkub välja fantaasiat ja metafoore. Samas leidub tema tekstidest suurepäraseid näiteid maaelust ja talurahvast.

August Gailit  (1890-1960)

1.”Purpurne surm”

2.N/igol/ A/ndresen/

(Päevaleht, 15. V 1924, nr 131, lk 7)August Gailit. Purpurne surm.(Romaan. Noor-Eesti kirjastus. Tartus, 1924)

Mart Raud(Looming 1924, nr 4, lk 302–304) August Gailiti "Purpurne surm"(ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS 1924)

3.Omapärane fantaasia, rohkelt kirjeldusi.(vahest nagu hüplev st tekst ühest siis teisest kohast)

4.N. Andersen:”Ja kogu fantastilisus on olnud tal ikka stiili abil tihendatud tõelisus.Oma põhijoonilt "Purpurne surm" on vähem romaan eepilisena teoksena, kui lüüriliste kõneluste ühendamine sündmustiku kaudu. Siin pole ka psükoloogiat, ei isiku ega massi oma, milleks oleks pidanud ometi olema palju võimalusi.

5. Temas on stiili ja kindlameelsust. Ta oleks nagu alati millegisse süvenenud, samas avatud kõigele uuele. Teda vaadates jääb pilk tema kurbadele silmadele ja tema erilisele naeratusele.

6. Ausalt midagi mind häiris tema tekstide puhul. Samas temas leidus nagu millist erilist huumorit, mis muutis teksti kuidagi mõnusamaks. Soovitaks lugeda neil, kellele meeldib katsetada erinevate autoritega ning neile kellele meeldib selline eriline huumor. Samas sellised seikeljad nagu Nipernaadi

 

Friedebert Tuglas (1886-1971)

1."Poeet ja idioot"

“Kriisid meie kirjanduses”

2.Eduard Hubel(Looming 1925, nr 1, lk 79-81)Friedebert Tuglas: Poeet ja idioot(NOVELL. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS, 1924).

http://www.kirmus.ee/erni/kogu/kogu_fr.html

Daniel Palgi(Üliõpilasleht, 25. II 1925, nr 2, lk 22–24)Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot (Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1924. 66 lhk)

Nigol Andresen(Uudismaa 1926, nr 2, lk 17-21)Friedebert Tuglas ajajärgu prismi läbi vaadelduna

3.Realistlik, analüüsiv,emotsioonikas, kindel vorm ja mõttetäpsus. Tänu täpsetele kirjeldustele suudab lugeja mõelda ennast raamatusse sisse(üheks tegelaseks).

4.N. Andersen:”Yleolek irooniaga on olnud kaugel nooruslik-romantilisest Tuglasest, igatsejast pilvede taha ning absoluutse ilu otsijast”

D.Palgi:”F. Tuglase lause on plastiline, tasakaalukas ning igapidi mõõdukas. Selles peitub palju peent, koolitatud maitset ning kultuuri. Ta kujutlus on selgejooneline ja välja arendatud. Sõnad tõmbavad selle kui hoolsa joonistuse ettekujutuse tumedale tagaseinale.”

5. Tal on erilised “metsikud” juuksed. Temas õhkub tarkust, teadmisi, tõsidust. Ta on alati korralikult riietatud ning kannab erilisi prille.

6. Mina soovitan seda teosts lugeda inimestel ,kes soovivad  raamatutest avastada midagi enda kohta. Samas neile, kellele meeldib raamatutesse süveneda ning alati  kaasa mõelda.

 

 

Johannes Barbarus (Johannes Vares) — (1889-1946)

1."Geomeetriline inimene"
       "Katastroofid"

2.Ed/uard/ Hubel(Päevaleht, 10. XII 1924, nr 335, lk 2) "Geomeetriline inimene"Johannes Barbaruse V kogu värsse

Nigol Andresen(Looming 1925, nr 8, lk 665-670) Johannes Barbaruse "Geomeetriline inimene"

3.Poeetiline, kubistlik, geomeetriline, metafooriline, katsetamis himuline (vormilised katsetused)

4. Hubel:”Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus.Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil”

5. Ta on muhe, avtud, irooniline. Sügavate silmadega, stiiline.

6. Tema jutte soovitaksin lugeda katsetajatel, kirjanduses seiklejatel, nendele kellele meeldivad uuendused ja geomeetrilisus.

 

Richard Roht  (1891-1950)

1.”Väikelinn”

R/ichard/ Roht. "Henrik Visnapuu: Amores"

2.Ants Oras(Nädal, 28. VII 1924, nr 16 (200), lk 5)R. Rohti märkuse puhul "Väikelinna" arvustuse üle eelmises "Nädalas"

A. E.(Postimees, 17. VII 1924, nr 189, lk 4)Richard Roht "Väikelinn"

Arthur Roose (Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 318–321)Richard Roht: Üksindus Romaan.

Arthur Adson(Vaba Maa, 16. XII 1925, nr 292, lk 7) R.Rohti"Üksindus"

3. Poetiline. Olustiku ja looduse rohkus, erinevate karakterite kujutamine. Kujutab hästi olustikku ja inimeste eluolu. Millegi poolest eemaletõukav samas endasse tõmbav.

4. A.E:”Ja nii siis ka tulebki teda võtta, võtta mingisuguse satüürina, följetoonina, mis omab, kui üldse omab, mingisuguse väärtuse ainult õigel ajal, s. o. siis, kui kõik teoses esinevad väikelinna kodanikud veel vaevata äratuntavad.”

A.Roose:”meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist".

5. Tema silmad ja naeratus on pisut kurb. Temast õhkub vaeva ja õnnetust ning tõsidust ja kindlameelsust. Juuksed alati kindlalt kammitud (samas pisut kiilanev).

6. Tema tekstides leidub midagi, mis vaevab ja seega paneb antud teoseid lugema. Kindlasti soovitan seda raamatut lugeda inimesel, kes ei soovi sellist kerget lugemist, vaid midagi hingele.

 

Väikelinn: tuleb meelde kohe väikelinna looduslähedus.(nt Elva, mis kutsutakse ka "Männilinnaks"). Samas on seal rahulik, elab enam vaneimaid inimsi. Seal on selliseid väikesed poed ja kohvikuid, kust tuleb hommikuti sellist mõnusat saiakeste lähna. Tänavatel, mis on tavaliselt väikesed,  näeb kiirustamist harva. Samas sealsetel elanikel ei jää kunagi midagi nägemate(avalik arvamus), seega on justkui vähem privaatsust. Inimestel on enam vaba aega ja tahtmist oma kodulinna heaks midagi ära teha.

 
Richard Roht "Väikelinn":Väikelinna kindlaks kujunenud vahekordadega seltsiellu ilmub uus huvitava minevikuga persoon — Verner Moll. Ta töötab kohalikus vabrikus keemikuna, elab linna servas oma majas, vaatleb öösiti teleskoobiga tähti ja käib ratsutamas. Igav ja üksluine tundub elu väikelinnas. Verner Molli ei ahvatle ka võimalik, kuid juba ette teadaoleva lõpuga armuintriig Lise Paljasmaaga, kes on end viimast moodi järgides oma mehest lahutada laskud. Otsekui kogemata jääb Molli teele tagasihoidlik, ennastsalgav, kuid sisemiselt kirglik naine Elga Veeber. Härra Veeber on suutnud oma naisele sisendada alandlikkust, võla- ja süütunnet iga iseseisva otsuse puhul. Kui Verner Moll juhtub proua Veeberit teatrist koju saatama, teeb härra Veeber skandaali, mille tulemusena Elga lubab Verneriga mitte kohtuda, temast mitte rääkida ega mõelda. Moll püüab täita oma elu vaimse tööga, käia läbi linna nn vaimse eliidiga, kuid see ei rahulda teda. Reaktsioon tuleb paari kuu pärast: Elga ja Verner heidavad kinda väikelinna vagatsevale moraalile. Nende väljakutsuv elulaad põrmustab korralikkust ja kindlat ühiskondlikku positsiooni vajava härra Veeberi, kes kõigepealt üldsuse survel kutsub Molli duellile, kuid hiljem võtab endalt elu. Elga lahkub, Verner Moll leiab end taas üksikuna. Elu väikelinnas kulgeb muutumatult edasi.

Mida teistsugust näeb Roht(teistsugust kui sina):
Väikelinna kindlaks kujunenud vahekordadega seltsielu.
Väikelinnalased põlesid vihasest irooniast ja puudutatud enesearmastuses. Seal on kindlad reeglid, ideaalid-mida ei tohi rikkuda, sest siis ei sobi sa enam sinna ellu.

Kas väikelinna õhustik mõjutas Verner Molli saatust:
jah :                            
Igav ja üksluine tundub elu väikelinnas.
Suhtleb linna nn vaimse eliidiga, kuid see ei rahulda teda.
Avalik abielurikkumine, braveerimine abielurikkumisega - see oli häbematu irvitus kogu väikelinna stiilile ja toonile, kogu sisseseatud korrale, see oli lubamatu ülbus, isegi väikelinna "kõige modernimale" moraalile.
Väikelinna intrigandid.
EI: Elas vähem inimesi, kõik olid tuttavad- tänu sellele või lihtsamalt saada kuulsaks. Oli rahulik keskkond(seda  mitte süvitsi). Ka  armumist ja armastust võib leida kõikjalt.

Missugune on midu ideaalne elukeskond: Seal PEAB olma soe, peab olema tunda mõnusat ookeanilõhna( või mere) ja päike peaks paistma tihti. Seal lähedal võiks elada (mitte väga )erinevate vanustega inimesed ning nad ei tohiks elada üksteisele väga lähedel. Inimestel võiks olla palju sarnaseid huve ja eesmärke. Nad peaks olema inimesed, ke oskavad endast pisut kaugemale vaadata. Igasugune kuulujuttude jama võiks olla keelatud ja  seal võik olla selliseid inimesi kellele saab alati loota. Seal peaks olema rahulik, väiksed tänavad kus saab jalutada. ON eemal suurlinnadest, maanteest-ehk kõigest......mis tekitab kohutavat lärmi…… aaaa üks park võiks ka olla, kus kevadeti õitsevad kirsipuud.

Kas Sinu arvates on igal linnal mingi ainult temale omane fluidum? Kas linn võib kultuuris tähendada isegi enam kui riik? Too ajaloost taolisi näiteid! Kuidas on lood tänases Eestis?

• jah usun küll, et on. Tihti ons need alguse saanud mingist legendist, ajaloolisest sündmusest.
• jah  linn võib tähendaa midagi eamt kui riiki, see või esile tulla just inimeste vaadete poolest, kes on mingisse linna läinud elama kus elavad sarnaste vaadetega inimesed, mis nt erinevad riigi omast. …..Ka tänapäeva Eestis on see küsimus tõstatatus, sest arvatakse, et Savisaare juhitud Tallinn on justkui eraldi riik.
• Samas võib olla oluline mingi linna ajalugu ja kultuur, mis on  ülemaailma tuntud ning muutab sellepärast mingi linna ajaloo tähtsaks kui riigi oma
  ... jap nt roooma

Kirjuta võrdlus suurlinna ja väikelinna omapärast. Millises linnas tahaksid Sa ise elada? Miks?
Tahaksin elade suurlinnas, seal ei tunne kõik inimesi kõiki ja seega oleks vähem konfliktei nimeste vaehel
Suurlinn on täis menu, kiirust, erinevaid vaateid. Seal on tavaliselt kõik “käe-jala”ulatuses, sest hästi on arenenud transportvõrk,

Ka väikelinn on mõnus. Seal on tavaliselt vaikne, kuid sealsed inimesed on tihti ebameeldivad. Neil on kujunenud omad ideed, kuidas seal linnas peaks elama. Seal on tihti puudu poodidest, meelelahutus võimalusest ja ühistranspordist--- kõik on kuidagi aeglasem.

Ausalt öelda ei tahaks elada kummaski. Kuid kui valida, siis valiksin suurlinna. Ma saaks seal tunda end vabamalt, sest kõik ei tunne kõiki. Seal on kõik nii suur- ülepaisutatud, seal saaks lihtsalt uppuda sellellesse menusse.

TARK NAINE:

• 1.milline on levinud müüt.Tark naine on haritud, kes suudab ise endaga hakkama saada. Tavaliselt lõpetab ülikool ja teeb enamus elu nö “karjääri.”
• 2) Vilde arvamus targast naisest: ta on iseseisev, kellel on maitset, kellel on oma arvamus.On valmis kõiges elus toimuvaks.
• 3) Sillaotsa arvates naine: iseseisev naine, kelles on samas hing. Naine, kes suudab ennast kontrollida ja kellel on maitset.
• 4) Minu arvamus naisest: tark naine on naine, kellel on oma arvamus. Ta ei karda elu ning selles leiduvaid raskusi kes(saab alati hakkama). Ta on püsiv ja tal on hing. Samas ta ei ole liialt emotsionaalne ning ta suudab ennast kontrollida. Temas ei peaks leiduma ainult meeletult(tuubitud) haridust, vaid ka kõvasti elukogemusi.

…… Eeva teiste teada iseseisev, tugev ja tark: iseseisev sest et ta hädas ei ahasta ja tal oma arvamisi on; tark, sest tema pädevaist arvamistest peetakse lugu. Vist on tal ka maitset, kui kunstiarvustajad ta arvamisi austavad. 
" Kas selles kaines, kalkuseni ulatuvas ärimehe–tarkuses ongi "vaba naise" kõvem külg
ii kuiv–raamatuline, nii vägisi–tehtud, nii otsitud on iga sõna, nii ettekavatsetud ja ammu valmis mõeldud näib olevat ta headus ja targad jutud. Eeva Marlandis puudub  elu.
Selle poolest on Eeva vastane Lilli Ellert paremas seisukorras: temas on tuld, on temperamenti, on omapära, mis vaimu ja ihu alles liikuma panevad. Lilli Ellert on õieti see kehanenud "vaba naine",
    Lilli Ellert on elav naine, kes võib hädas ahastada ja õnnes rõõmustuda; kes  mitte ainult ei kõnele, vaid ka elab.

 

Luulekava

Kuidas oli luulekava teha?

Meie teos suutis areneda joovastusest-meeletuseks-sealt ühiskonnaks.
Nimelt sattusid meie rüma “üllatuslikult” kokku väga erinevate vaadetega inimesed. Meil kõigil oli oma arvamus ja tahe seda peale suruda. Selle tulemusena otsustasimegi teemaks võtta ühiskonna, mis sümboliseerib erinevaid inimesi, nende tegutsemist,vaateid,  mõtteid( ühiskonna elementi kasutas oma luules ka Barbarus).
Meie kavas said kokku inimesed tänavalt ja nende vahel tekkis konflikt. Nad esitasiad oma "tüübile" isikupärase kava.
Kava tehes tutvusin Barbaruse, Beier, Underi, Enno, Visnapuu luulega. Kokkuvõtteks oli seda kava tore teha, sest tõi vaheldust igapäevastele koolitöödele, õpetas tundma klassikaasl asi ja erinevaid luuletajaid.

Mida mäletan J.V BARBARUSEST: Poliitik, kes läks kaasa kommunismiga. Oli kommunistliku partei liige, Väga otsekohene luule, raskepärane sõnastus. Reformis luulet,(prantsuse päraseks), sensualne, geomeetriline, jõuline, jänuneb millegi uue järele, heitlus iseendaga, kunstiline, mäng vormiga, maailmalõpu meeleolu, sünge.

H. Visnapuu

“Naine on unelm”

• 1.”Amores”:

                kui kuurdub armulill

                Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
                Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi 
                Teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina,

• “Ballil”
  Nii istus, kummardaden vähe pääd
  Ja pilku kaugusesse saaten.
  Mis oli hi
• “Eokene eo-eo     !  

Sina oled imeline talleken,
Malleken!
Valge, väikse punsund käega,
Väega
Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas.
Ah, sa väike, väike, valge inimese narmas!
Sina oled imeline lilliken,


• “Kirjand iglile”

               Ja sina minuga. Ja sa kui vesi
               Mind kannad kevadine. Kahekesi!

• “Jumalaga Ene”

             Jumalaga, Ene!
             Armastusest näe
             Und sina, illikene,
             Liblikas kurb.
             Laotagu käe
             Üle sinu urb,
             Patju vala juuste ojava vihuga.

“Naine on monstrum”

• ilgus sellen vaaten,
  Kui palju aimamata ilu, hääd!
  Ta silmad olid kinnind aaten.
  Oo, käsivarte marmor, valmind palged!
  Klaarõunalised, läbipaistvad, valged!

 

• “Laul sest jäledast”

Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua.
Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua,
Et raipeist haiseks jumalate padu.

• “Mõnitus”

Rong huigub, lillelisin jaamun seisab vähe.
Hüvästi! pakaljuuksed, higisjalad
Ja reied jämedad kui pakud, talad.
Kuis võis teil tulla iial hirmus hullus pähe,
Et jääksin teie juure, külmad sivvud, kalad!

• Noorile tütarlastele -

Sütib, sütib himulne pilk.
Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad;
Katke põlved, sääred, jalalabad;
Lööge ette ustel’ raudsed riivid, tabad:

Lugege läbi 17, saj  F. De Quevedo Y Villegase "Ärapõlatud naine" ja "Vanamoor, kes mängib tüdrukut" ning 19.saj C.Baudelaire´i "Vampiiri metamorfoosid" ja „Raibe”

R. Rohti arvustus ja visnapuu ja need teosed

Visnapuu luuletused on elaavad elusad kõiges-  ta ilus ning inetuses, kõigis rõõmudes ning valudes. Inimene elab ning kannatab oma igatsuste pärast, tunneb kõike ning kannab kõike endas – see on Visnapuu luuletuste sisu. Ekslik oleks neid luuletusi võtta ainult üksikult, kui erimeeleolusid ja katsuda ainult, sellelt seisukohalt mõistes ning hinnatuna. See oleks mõnigikord tänamatu katse. Visnapuu luuletused ei ole üksikuil minutitel saadud möödaminevad meeleolud, mida luuletaja elaks üle, nagu mängiks ajaviiteks kannelt. Visnapuu luuletused ei libise elust kergelt üle, nagu liblikad üle lillede, nad ei ole elu õietolm, habras kullatis, vaid elu ise. Selles suhtes on Visnapuu rohkem kui realist, ta on tihti naturalist. Visnapuus ei näe meie mingisuguseid kalduvusi kaduda "eeterlikkudesse kaugustesse", ei näe püüet taganeda harilikust elust, et elada ainult suurtele unistustele. Visnapuu luuletuskogu on tragöödia kolmes vaatuses sellest, et luuletaja tahab harilikku reaalelu võtta kui unistust, kui imet, et tahab leida igapäises elus enda ümber oma muinasjuttu, – kuid näeb, et see võimata, et võitlus asjata ja elu igavesi seadusi ei muuda miski. See on, veel kord, Visnapuu raamatu sisu, milles iga luuletus – üksik päätükk. See vana muistseist aegadest tuntud legend inimesest, kes otsis, leidis, ning loobus petetuna, sest elu ei ole unistus ega muinasjutt. Ei ole mõtet ostida maailmakirjanduse mõjusid……………

Vali üks luuleutu. Nüüd kujuta, et ka sina oled kriiti ja otsustad üht tema luuletust kommenteerida:
Ballil: kasutas palju assonantsriimi, laused liiga pikad. Rääkis palju naistest, nende ilust. Samas väga sügav ja kindlameelne. Tundus nagu kannataks ise naiste pärast (on sellises olukorras viibinud

Ah, laske olla joobunud poeet!
Tuld värvilist, vaskvilet pille
Ja naiste naeru, õisi lille
Tall’ andke nüüd, tall’ armsad need.
Sest ilu, antud üksikille,
Las kummarda nüüd sõnatun ekstaasin,
Vast homme uusil vesil meelte paadid

 

Minu senine kogemus luulega?

Arvan, et luulest olen olnud kaugel. Põhiliselt olen kokku puutunud luulega koolis ja seda kohustusena(kuid sageli mitte halva). Esimesena meenub kohe luuletus "Tulipunane vihmavari"-oi kuidas ma piinelsin, et seda pähe saada(aga noo näed siiani on peas)

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal oli päike!
Kui lähedal oli taevas,
kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Olin väike kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba
rohkem kui pildivihku
rohkem kui linnukest pihku
täringuks tähte ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin
oh, kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks,
viimaks ometigita oli mul tõesti peos
tõesti mu südame ligi
mu kaenlas,
mu süles,
kord kinni, kord lahti!
.... ja siis meenuvad veel ETV luuleminutid ja M.Under, kelle luule minu õele meeldi väga.

Muusika-matemaaika-valge valgus-luule Sosed?

• ma ütleks, et tegemist on kunstidega( jah ka valgus, sest mis on valgus?)


• matemaatika ja muusika seoseid on teada jua ajaloost ning muidugi on neid ka praegu(takt, rütm, viis)


• Luule on valgus?-ta valgustab(annab teada) inimestele oma mõtteid


• Valgus peitub kõiges Muusiks,matemaatikas,luules- need valgustavad inimest


• Luule on matemaatika, mis koosne riimidest, värssidest

Loe J.V. Barbarus "Geomeetriline Inimene"

kubism — (kr. k. kybos, kuup, täring) modernistlik kunstivool, mis kujutab objekte geomeetriliste vormide kaudu. Kubism taotleb kujutiste kindlat arhitektoonilist ülesehitust, kunstilise vormi selget seaduspärasust ja rütmikooskõlasid. Kubistlik maal kujundatakse lineaarselt teravalt piiritletud geomeetrilist laadi pindadest, mis kujutavad objekte perspektiivi abita, kuubiliste vormide kaudu. Kubism tärkas 20. sajandi alguses Prantsusmaal, P. Cézanne'i loomingus, kes esimesena vastandas konstruktiivse vormikindluse impressionistide vormivabadusele ja nüansside taotlusele. Kubismi kõrgaeg oli 1907-1014 ja on seotud P. Picasso loominguga. Järjekindlatest kubistid maalikunstis olid J. Metzinger, G. Bracque, F. Léger jt. Eesti kunstnikest M. Laarman, A. Akberg jt. Kirjanikest on tuntuim G. Appollinaire, eesti luuletajatest J. Barbarus.

Seos barbaruse luule ja kubistlikke teoste vahel?

• kasutas rohkel geomeetrilisi kujundeid :nina kolmnurk terav – sirge hypote- nuusiga


• objektide kujutamine kuubi abil


• selgus, seaduspära


• sõnademäng


• vähe loodust

2 tsitaati Eduard Hubeli artiklist:

• liiga uuenduslik


• laitmatu vorm


• ...Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil.


• dünaamiline


• kubistlik

Mida arvab Hubel?

• "Muidugi ei või luuletajalt nõuda, et ta oma kunstilise maitse ja avaldusviisi suure hulga maitsele ja arusaamisele ohvriks peaks tooma. Aga sama vähe võib luuletaja nõuda, et suur hulk seda lugema peaks, millest ta aru ei saa, mis talle võõras, mis tema külmaks jätab."


• "Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus."


• "Nende luuletajate "loomingu" kohta öeldakse, et see väljamõeldu, külm intellekti produkt olevat"

Mis arvad? Meeldis see, et Hubel oli asjaga väga hästi kursis. Algul seletas lahti kubismi ning siis hakkas arvustust looma. Selle artikkli sisu ei ole liialt negatiinve samas positiivne. Ta toob suurepäraselt esile Barbaruse luuletuse plussid ja miinused ning seda erinevate ühiskonnakihtide vaatenurgast.

Luule tähtsaim omadus on emotsioon. Luules on kõige olulisem mõte?

Mõlemad on tähtsad. Samas mõte on see, mis tekitab emotsiooni ning paneks sind tänu sellele uuesti luulet lugema. Luule on suurepärane vorm lühidalt ja kiirelt oma mõtet esitama, samas tekitades sellega inimestele mingi tunde. Luulesse saab inimene mattta oma meeltes peituva "pahna" ta on üks vabanemise viiise("kallates kõik oma mõtted peast välja)

Johannes Barbarus (Johannes Vares) — (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas "Noor-Eesti" (1910). Kuulus "Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud "Fata-Morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919) ja "Katastroofid" (1920) on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses. Barbarus võttis aktiivselt osa opositsioonilise rühmituse "Tarapita" (1921-1922) tegevusest. Ajalaulude kogu "Vahekorrad" (1922) on mõjutatud ekspressionismist. Ideeliselt oli lähedane rahvusvahelise kirjandusorganisatsiooni "Clarté" vaadetele, oli nende tutvustajaks Eestis. Tegi katset reformida eesti luulet prantsuse eeskujul püüdes eesti kirjandusse tuua teaduse ja tehnika edusammudele vastavaid kiireid rütme. Kogus "Geomeetriline inimene" (1924) on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik-konstruktivistlik tehnika. Järgmine kogu "Multiplitseerit inimene" (1927) jätkab käibetõdede lammutamist. Autori ekspansiivne luuletajakarakter ja väljakutsuvad vormieksperimendid ei leidnud 1920. aastate kirjanduselus küllaldaselt mõistmist. Kaasajal võib Barbaruse varasemasse loomingusse suhtumist segada teadmine, et tegu on hilisema nõukogude riigimehe Johannes Varesega (1940-1946). Johannes Barbarus. "Geomeetriline inimene"Lisaks luule kogudel, vaata tema eluloo kohta, fotod, luulekogude arvustused, lühikene barbaruse elukäik.

Valmista ette temaga intrvjuuuu.......10-15 küsmust, tänu millele saaks temast mitmekesise vaaaaate.

1. Miks otsutasite loobuda uudisromaanide kirjutamisest ning suundusite luule poole?


2. Mis iseloomustab teie loominut ja miks kasutate nii raskepärast sõnastust?


3. Nimetage oma eeskujusid?


4. Mis on teie tegelik surma põhjus, sest sellest on väga palju eri arvamusi- enesetapp, mõrv, avarii?


5. Kas olete pettunud, et Under ja Adamson ei võtnud omaks teie poliitilisi vaateid ning poöördusid hoopis Pätsi poole?


6. Mis pani teid kirjutama teost"Vahekorrad", mis ilmus 1921 aastal, nendes värrside on nii palju valu ja hingelisust?


7. Miks läksite kaasa kommunistliku riigikorraga?


8. Mis pani teid kirjutamateost "Fata-Morgana", mis on romantilise sisuga?


9. Kas teil ei tekkinud tunne, et peale Eesti okupeerimist 1940. okupeermist, et reetnud te eestlasi, sest suunasite inimesi nõukoguliku elulaadi toetama?


10. Milliseid ohte nägite eesti luules, et soovisite seda reformida prantsuse eeskjul, mis olid prantsuse luule plussid?


11. Millist oma teost soovitaksite lugeda tänapäeva eestlasel ja miks?


12. Mida uuendaksite 21. sajandi eesti luules?

Kurat: "Faustis", Gailiti teoses, Tuglase teoses,
mütoloogias

Inimene: mina, eestlane, Faust, Osmusson
Trikster: vembumees - klounide, narride algus; tema kohalolu vähendab müütide tõsidust; vastandid - laisk, aga heatahtlik; loojafiguur; kehastab puhast võimalikkust psüühilisel kui ka kosmilisel tasandil; asub väljaspool head ja halba; 1. trikk vaimne liikuvus, variatiivsus, vormide paljusus ja voolavus, kõik, mida me tavaliselt nimetame "loovuseks"; võimaldab inimkonna suhteid; piiritõmbaja; puudub omapära; proovib ummikteid; inimese sümbol
Kurat mütoloogias: ilmus looma kujul; saba, sarved, soku- või hobusejalad; nõiaprotsessid - hiiglane, rahutu surnu; koobolt jt rahvausundi deemonid; hiiumuistendites ehitusmeister; tüssatud kurat, lepingupartner; Lutsifer - kuradi nimetus, langenud ingel, Miikael tõusis ta vastu üles, visati taevast alla; langenud inglite(kuradite) lapsed surelike naistega - hiiglased; härjapõlvlased päriselanikud - kardavad kirikukelli, kuna on paganad; tüssatud hiidlased

F. Tuglas „Poeet ja Idioot”
Mis tüüpi mehega tegu on? Kuidas mina teda iseloomustaks?

• armastas Tartut, romantik
• küllastumatu
• inimeste rumalus tekitas füüsilist valu
• enda mõtetes eksleja
• unistaja
• oskas unustada ebameedivat(minevikust nt)
• pisut üksik hing

Kujutlen, et tegemist on minuga ja minu endine koolivend tuleb minuga rääkima kuradist. Tunded, mis mul tekivad?

• "Mida rohkem, mida koledamad kuradid, seda parem! Seda rohkem oli tarvis kiriku abi!" - täiesti nõus!
• "Loe meie rahvaluulet, ja sa näed! Millised kogud vanapagana, tondi ja krati jutte! Mis võiks kristlik rahvaluule asetada selle kõrvale! Rahval on Kuradi nimetuseks tosin nimi."-kui hakkasin eriti just lapsepõlves loetud "Imeflööti" sain aru, et see väide on täitsa tõsi.
• "Ta on minus äratand arusaamist teaduse ja kunsti vastu, sest kõik teadus ning kunst on kuratlik."-ei nõusu teadus, on midag, mis on tänu inimestele tekkinud.
• "Kuid ühtlasi pole ta omandand ka ühegi rahva juures kindlalt fikseerit kuju. Ta pole kollektiivne, vaid individuaalne nähtus. Tema olemus pole kivinend üheski dogmas, üheski kaanonis."-täiseti nõus
• "Nagu huvitaks Kuradit tõesti igaüht kiusata! Oh ei, inimene pakub talle üldiselt õieti vähe huvitust. Tal on enesega küllaltki tegemist. Tal on selleks liig hää maitse, et joosta iga pahelise järele."-ei nõustu, sest kurat(mid peitub inimeses endas) võib hävitada igasuguse inimese.
• "KURAT koguni toetab ja kaitseb inimest neis nõrkuste!"---nõus ning seda ainult oma soovide täitumise nimel
• Kurat on loodud selliseks, nagu ta on, mitte ta ise pole selline - Goethe "Faust" Mefistoteles

Tuglase teksti põhjal, mis iseloomustab kuradit ja missugune jumal on?

• KURAT teda ei huvita teised vaid ennekõike tegeleb ta endaga, tal on kogu aeg palju tegemist; võtab inimest sellisena nq ta on, koos kõigi pahedega; inimlik; pole omandand kindlat kuju ühe rahva juures; salliv ja heatahtlik, ei takista fantaasiat; saab aru inimlikest nõrkustest; ta ei tungi enda isikuga inimestele pääle; mõistab inimlikke nõrkusi ja saab neist aru, ning toetab inimest ka koos nendega; peab lugu teadustest ja kunstist;
  lõbus, leplik, individuaalne, piirideta, loomulikkuse väljund, salliv, inimlik, heatahtlik, ärakasutaja, elunautiv, esteetiline, suhtleb inimesega otseselt(individuaalsus)
• JUMAL loodab inimestest ainult parimat ja ootab neist ainult häid asju; ei taha, et inimesed paljusid asju teeks(patte);
  inimkauge, egoistlik, määratletud, auahne, autoritaarne, suhtleb inimesega kaudselt, külm, ametlik

A.Gailiti lõpp

A.Gailit „Purpurne surm” 2 katkend:
1.Kuidas ta kirjeldab jumalikku ja kuidas kirjeldab kuratlikku?
kuratlik fantaasia(jumalapojad maa peal, igavene elu)
JUMAL:

• On kõikjal, eriti loodusenikerdud
• Jumal on vägev ning karm: ta võimuses on sulle anda igavest elu ning õndsust, kuid ka sind saata igavesele hukatusele, kui vaglakest visates ratta alla.
• ta kaitseb kuid ka karistab sind
• linnade tekkides jäi talle ainult taevas, kuhu inimkäed ei ulatu
• ei armastanud käia linnades

Kurat:

• Linnad on ehitand saatan, tegutseb börsel, korraldab balle,toimetab ajalehti, siin kirjutab, näitabfilme pimedas kinos.
• spekuleerib ta tütarlaste, dollarite, leskede,orjade ning igasuguse teise kaubatega.
• ta otsustab asjalikult riikide ning rahvaste saatust.
• Ta kuulutab ta sõda ning kirjutab rahulepinguid alla. Siin külvab ta taude ning teeb suurimaid ülesleideid.
• ....."Seepärast armastab inime saatanat, seepärast ongi inimese mõistus ning fantaasia arenend üksi negativismis. Teil on täpsemad ning detailsemad kirjeldused põrgust, otsekui oleks sääl tihtipääle käind viimne kui turist ning kirjanik. (paljud on põrgus käinud ning enamik elavad põrgus)"

Loe A. Gailiti "Purpurne surm":

• loe sisukokkuvõte
  
• loe esimene katkend (kuni jooneni, ära teist loe)

1. ÜL kapten R kirjeldab oma elus kohatud naisi, pane kirja kapten R-i vastand
pilt(iseloomustus)
Pahatahtlik, malbe ja arg, uskus Jumalasse, kõneles korralikult, ei uskunud romantikasse, ta ei armastanud naisi.
2.Ül pane kõigile naiste tüüpidele koondnimed:

• Iseseisev kergemeelsus


• romantiline(kadunud) suveöö(sse)


• Kergemeelsed Eluarmastajad


• Imeline lihtsus


• eksinud raamatutesse


• saatuslik armumine
  

Pane kirja üks jutt mingi mehe tüübi kohta:
On mehi, kes sündinud higst ja tööst. Nad on otsekohesed, sirgejoonelised, kindlameelsed. Nad on seadnud endale eesmärgid, mille täitumiseks, on nõus läbima kõik takistused. Tihti unustavad nad ennast kontorisse, mis on kujunenud nende teiseks koduks, Koju jõavad need mehed õhtul ,siis kui kõik teised magavad. Nad lähevad otsejoones voodisse ning hommikul lahkuvad taas esimestena. Tihti juhtub, et jalas on neil erinevast paarist sokid, sest nad ei hool oma välimusest. Naistega kohtamas käies on nad kohmakad ja oskavad rääkida ainult oma tööst, kuid nende siirus tundub vastassugupoolele tihti armsana. Vahel juhtub, et nad unustavad kohtinud, sest on jällegi hõivatud oma tööga. Mõnikord unustavad nad isegi oma pulmad ning õnnetu naine peab üksi seisma altari ees, kuid ta ei tohiks end tunda hüljatuna, sest see mees ei teinud seda meelega. Kuid koju jõudes suudavad nad oma naised panna neid sündmusi unustama ning võib juhtuda, et ajajooksul muutuvad needki mehed perekesksemaks.



Tõlgi viis lauset tänapäeva kirjakeelde:
On naisi, kes sündind kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning suitsuseist kafeedest; need on kui mesilaste parved, igal pool imedes enesesse elu joobnustavat kihvti, ilma et omalt poolt annaksid armastajalle piiskagi. Nad kannatavad südamehaigust, kuigi süda on neil vanade ajalehtede aastakäigud, - palju tühist intriigi, palju mõttetut ärritust, palju banaalset teatraalsust. Nad langevad sulle esimesel võimalusel kaela ning räägivad suurest armastusest ja piinavast valust, kuid armastus on nende äri ja valu nende kirg. Nad käivad kallilt, kuid räpaselt riides, nende käekottes on raha, vanad sukad, võtmed, puuder ja armastuskirjad segamini. Nii segamini on nende elugi, tarbetu ja mõttetu teistele, veel rohkem aga neile enestelle. Nad kannavad laiu kübaraid, mille alt vilguvad kaks vesist silma ning võib olla on see kummaline, et just neis silmis näed inimest käristud hingega rohkem, kui kelleski teises.
On naisi, kes on sündinud rahvarohketest tänavatest ja kohvikutest, suitsustest baaridest, need on kui

Naine

NAINE
KAUNIS VEETLEV
IMETLEMINE EHTIMINE KAUNISTAMINE
KÕIK NAISED ON AINULAADSED
VEETLUS

Luukammer - Ajatelg - 20ndaid aastaid: Millised 3 sõndmust võisid enam mõjutada Eesti ühiskonna arengut?

• 1920 23. august — Tallinnas asutatakse osaühisus “Estonia– Film” (P.Parikase ja T.Märska eestvedamisel)

• 1918 23. veebruar — Pärnu teatri rõdult loetakse avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest

• 1920 2. veebruar — Tartu rahu: Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitakse rahuleping, milles Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ja millega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vahelised piirid.

Vali üks Albert Kivikase teos ja miks?:
JAANIPÄEV
Valiksin antud teose, sest minu arvates paneb just see lugu endaga kaasa elama. Seal on kujutatud jõuliselt inimeste tundeid, mis alati paelub inimesi. Lisaks on antud teskstis suurepärastelt kirjeldatud tolle aja inimeste elu ja eri põlvkondade vahelisi konflikte.Tegemist on selge ja arusaadava looga, mis ei ole "ülepaisutatud" tegelaste, tegevuspaikadega ja sündmustega.
Millised eesti näitlejad valiksid sinna mängima:

• perenaiseks: Anu Lambi
• peremees: Hannes Kaljujärve

Valiksin just seepärast need inimesed peaosadesse, sest oleks huvitav näha nende karakterite vahelist koostööd. Usun, et Kaljujärv oleks sobiv kehastama ülbet, taluperemeest.A. Lamp, aga perenaist, kes suudaks tänu oma suurepärasele häälele rääkida perenaise vaevast ning siis võtta kokku kogu oma viimane julgus ja öelda peremehele, mis ta temast tõeliselt arvas.

• perepoeg: Märt Avandi.

Usun, et Avandi suudaks suurpäraselt mängida taluperemehe poega, kes käib linnas koolis ning on läinud kaasa uuendustega ning ei pea elus enam kõige tähtsamaks isa talu ning kunagi selle omanikuks saamist.

• peretütred: Evelin Pang ja Mirtel Pohla

Usun, et nad mõlemad suuaks kehastada siiraid, õrne ning pisut kergemeelselt rumalaid peretütreid.

Kirjelda võimalikult täpselt üht stseeni: perenaise surivoodil.

Tegemist on vana taluhoonega, mille ees on pisike tiik, mille äärs krooksuvad konnad. Maja on kollane, väikese korstnaga, pisikeste puust akendega.Tuppa viib väikene kahe astmega trepp, millele järgneb pisike ja külm ruum. Peale seda tuleb köök, mis on pisut soe, kuid väga hõdus. Kuid sealt oli juba kuulda sureva ema ohkeid ning tunda tuska, mis tuli tagatoast. Seal toas oli valge, kuid pereema valu muutuis selle toa pimedamaks. Voodi oli väikene, mõeldud ühele inimesele.Linad olid valged ning neid kattis värviline päevatekk, millest kerkis õhku õrnu tolmupilvi. Voodi asus pisikese, ruudukujulise akna all, kust ema sai välja vaadata ning väljas rõkkavat loodust imetleda. Perenaine oli seal toas üksi koos oma mõttetega ning temas õhkus raskust, vaeva nign elu lõppemise soovi.

Albert Kivikas

JAANIPÄEV

Sisukokkuvõte Asunikuromaaniks nimetatud teos kirjeldab suure Saare talu allakäiku ja väikese asunikutalu ülesehitamist. Jaaniöö jooksul saab Saare talu krundil oleval Kaiemäel, kogu valla noorte kokkukäimise kohas, kokku Eesti Vabariigi algusaja külaühiskond: peremehed, asunikud, popsid, suveks maale sõitnud peremeeste pojukesed–korporandid, tütred–gümnasistid, taluteenijad ja sulased. Traditsioonilises Eesti külas käibiv aumõiste on veel kindlalt paigas: korralikul talul on korralik pärija, keda kasvatatakse oma rikkust ja võimu kasutama. Kuid juba murrab vanaperemeeste teadvusse sisse ebakindel tunne: nad ei tunneta oma poegade uusi pürgimusi ülikoolis. Laste koolitamine on olnud küll auasjaks, kuid peremeheks olemine talus on raske ja üksluine töö. Kerge elu tudengipõlves isa rahakoti peal ja raske töö talus, mis peaks sellele järgnema, ei vasta poegade ootustele. Konflikt sõlmub põvkondade vahel: noor inimene ei tunneta oma vanemate usku ja usaldust. Saare talus on inimeste omavaheline suhtemine väliselt korrektne, kuid sisemiselt külm, mis eriti lapsi (poega ja kahte tütart) valusalt puudutab. Koos perenaise surmaga murdub aruka, uhke, kindlameelse ja tõreda Saare Peedi sisemine tugevus: tema tardunud mõtisklused ja viinajoomine on allakäigu tunnused. Psühholoogiliselt huvitavalt on kirjeldatud Saare Peedi ja tema üliõpilasest poja Karla kahevõitlust päranduse jagamise pärast, kusjuures mõlemad tegelased jäävad sümpaatseks ja mõistetavaks. Romaani teine liin on seotud saunik Jõõgu üliõpilasest poja Ärni ja asunikust poja Tõnise eluga. Viimane tuleb Vabadussõjast, oskamata enesega midagi peale hakata, kuni saab asunikukoha, kus kohe tööd rügama asub, sepapaja ehitab ja naise võtab. Naiseks valib ta samast külast Tilluneeru talu peretütre Leena. Lugu lõpeb traagiliselt: pulmapeo ajal selgub, et Tilluneeru vanaperemees, Leena isa, on rikka talu viinapudeli vastu vahetanud ning selle hukka lasknud minna. Isa poob end joomahulluses üles. Tõnise hool ja armastus aitavad Leenal end uuesti leida. Niisama traagiline on Tõnise venna Ärni saatus, kes end Tartus ülikoolis õppides ja samal ajal töötades üle on pingutanud. Temagi tundub vaimset tasakaalu kaotavat, kuid venna toel suudab edasi elada.

Talu peremees:

au:poegade ja tütarde koolitamine (nendele ühkete esemete soetamine), talu ja selle rikkus.

väärtused:koolitatud lapsed, talu.

kahtlused: kartis, et käitus oma naisega ebaausal; kahtleb selles, et kui kõik lapsed on haritud, siis “ei mahu”(lõpmatuseni ei ole vaja harituid)nad enam kuhugile ära.

Perenaine:
väärtused: hoolitseda talu eest, teha talus palju tööd, hoolitseda pere eest.

kibestumised:armas, et tema elu oli ühtlane hall rida, mille vahel siiski ka mõned räämsamad toonid, vale mehe valimine ning mehe vanemate mõnituste talumine, “sünnitusmasinaks olemine.

kahtlused: kardab, et sureb enne oma laste täisealiseks saamist ning ei saa neid kaitsta(kardab, et tütreid ootab ees sama saatus, mis oli temal, skest peremees näeb väimeestes ainult raha), kardab, et Karl maksab Peedule kätta tema ema ja isa eest, kes perenaist kiusasid.

Loetu põhjal 20. saj peresuhted:
Peresuhted olid keerilised. Tihti ei olnudki naine ja mees mitte abikaasad, vaid töölised, kes töötasid ühise eesmärgi (talu ) nimel. Tähtis oli et, perel oleks lapsed. Poeg, kes päriks talu ning rikkad mehed tütardel. Pered ei olnud eriti ühtehoidvad, seda oma arvamuste ja huvide poolest ( ainus mis neid koos hoidi oligi talu), sest noored käisid juba linnas ja nägid sealset elu. Samuti oli tähtis seee, et sinul pidi ikka paremini minema kui teisel( nt naabritel) ning ka see võis põhjustada peres tülisid.Tihti ei abiellutud mitte armastusest vaid varalistel kaalutlusel.

• 
  
  erinevate põlvkondade koos elamine


• 
  
  haridus ei olnud peremehele tähtis


• 
  
  oli mood saata lapsi kooli


• 
  
  võrdlusmoment

Sarnasused, erinevused tänapäevaga: Sarnane on see, et tihti kasvavad naine ja mees teinteisest lahku( kui tänapäeval on sellisel juhul võimalik lahutada, siis vanasti selline võimalus puudus). Samuti laste ja nende vanemate erinevad vaated ja arvamused. Ka tänapäeval sõlmitakse rahalisi abielusi, kui see, et vanemad valiksid kaaslased, seda ei eisine üldse või esineb väga vähe.Sarnasus on see, vanemad soovivad oma lastele head. Samuti on tähtis see, et mehed ei ole enam perekonna liidrid, vaid pere on ühtne ning kõigil on seal võrdes õigused )vanasti puudusin nt naistel õigused).

Kuhu peresuhted liiguvad: Mina arvan , et pere tähtsus on inimeste vaatenurgast pigem kasvanud. Laste ja nende vanemate vahel proovitakse tekitada üha enam sarnaseid vaatenurki ja huvisid elus ning see liidab neid. Üha enam proovitakse leida ka endale, kaaslast kes on ka hingesugulane ning tänu sellele saavad inimesed õnnelikult koos elada (väheneb sundabielude hulk).Peremudel muutub vabamaks, enam ei peeta nii tähtsaks vanu traditsioone.

Albert Kivikas:

Maha lüüriline shokolaad!

Shokolaad on hääks joogiks rasvase kõhutäie pääle! Karbonaat on aga näljase inimese eluküsimuseks. Ärge andke shokolaadi näljaselle, andke talle ainus killukenegi karbonaati, et ta nälga ei sureks! Ärge andke meile lüürilist shokolaadi, kui oleme alles näljased ja meie tühi kirjanduslik kõht tahab saada soolast ja toitvat karbonaati. Halastage ometi! Ärge avage meile ainult kirjanduslikke lüürilisi kohvimaju, kus seinadel õitsevad esteetika ilusad lilled, kuid ei tundu raasukestki toitva toidu lõhna! Vaadake, meie suud jooksevad vett, meie tahame karbonaati shokolaadi asemel, meie tahame leiba ülespuhut ja petiste tortide asemel, sest meie kõhud korisevad tühjusest, mis on suur meeleheide torkavast ja kiskuvast näljast! Rahuldage meie apetiiti, ärge petke aga asjata ila keelele!

• F r i e d e b e r t T u g l a s- ärgu muutugu liiga fantastiliseks,
  ta ei peaks jäljendama väliskirjandust (võtma sealt elemente)
• A l e k s a n d e r T a s s a- liiga fantastiline kirjandus. Ei tohiks otsida seda mida pole, vaid seda, mis on meie endi jalge all.
• A u g u s t A l l e- ärgu mingu unistuste maale ja minevikku.
• H e n r i k V i s n a p u u- ärgu lootku kristusele(ei peaks kirjutama temast). Ei tohiks kõigega kaasa heietada, vaid peks leidama uusi "väljapääse".
• A u g u s t G a i l i t- liiga naljatlev ja hooplev(üleolev). Liiga kritiseeriv, liiga subjektiivne.
• J o h a n n e s B a r b a r u s- ähvardav, ilma tulemusteesta, otsekohene.
• R i c h a r d R o h t- kirjutab vaid hulludest ja nõrgameelsetest.
• M a r i e U n d e r- liiga halav ja vahendaja välismaaga( võtab sealt eeskuju). Peaks minema uuendustega kaasa ,mitte halama vanade asjade üle.
• A r t h u r A d s o n- liiga sinisilmne, sentimentaalne.
• Pierrot J o h a n n e s S e m p e r- mängib liialt fraasidega. Raha ahne?

Pintsaklipslaste manifest 1995: Linnar Priimägi ja Ants Juske manifest diskoteksapõlvkonnast.Pintsaklipslased - puudub sõjaväemälestus; majandus ja õigusteadus.

Minu põlvkonna manifest: (pane kijra 5 - 6 iseloomulikku joont + nimetus mis iseloomsutab minu põlvkonda)

• ambitsioonikad tarbijaad
• isepäised rändajad
• ekinud otsijad
• suuresti sarnanevad, otsides erinevusi
• emolapsed orkuti maailmas

Pane kirja erinevus sinu ja sinu vanemate väärtuste hulgas?:

1. Kui tänapäeva noored lähevad pigem kodust välja(nt jõulud), siis vanemad istuvad parema meelega kodus

2.Noortele meeldib katsetada uusi asju, võtta riske. Vanemad arvavad tihti, et kõik vana on hea.

3. Noored soovivad maailma näha, siis vanemad tihti püsiks pigem kodumaal.

4. Erinevad on ka nt filmid, saated mida vaadatakse.

5.Tänapäeva noored on rohkem iseseisvad.

6. Tänapäeva põlvkonnal on paremad võimalused õppimiseks ja enese otsinguteks

7. Suuresti moodustab noorte maailma internet(mis pole reaalne), vanasti aga meie vanematel see puudus ja seega elati "päris maailmas"
Interneti maailm

emade isade maailm

Albert Kivikas — (1898-1978) proosakirjanik.
Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brošüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936).

Vali üks nendest: vaksalil, kevadel, piimluik, Emajõel

Piimluik

Piimluik- valge ja ta kannab mingit sõnumit, aga ma ei tea missugust? Ta on rahu, mis puudub minu hinges. Temas on midagi, mis tahab puudutada minu hinge ja puhatsada selle kõihgest "jamast" mis on sinna sattunud. Unenägudes viib lind mind rändama kohtadesse, kus ma pole kunagi käinud, õpetab mind uskuma endasse ja juhatab mind unistuste täitumise suunas. Ta näitab pimeduses valgust!
Hõljudes maapinna kohal ja langedess vette, vajub Piim luik sügavamale ja muutub üheks oskas lainete vajus, mis suvepäikese kiirtes ja mererannal lebades, tuletavad mulle jälle teda meelde. Ma ütlen talle: „ Aitäh”, et olemas oled ja minda saada kõikal. See on mulle väga tähtis, et mul oleks keegi, kes leiaks mind ka kõige sügavamast august, mille ma ise olen endale kaevanud. TA annab mulle loodust, ALATI LOOTUST ning veel, veel LOOTUST, ALaTI LOOTUST, palun ära kao mitte kunagi- mul on sind tõesti vaja.
Ma tean ju tegelikult, et sa elad minu unistustes, minu lootustes. Sina oledki see, kes annab mulle jõudu pürgida unistuste poole ja õpetab nautima elu.
AITÄH SULLE, MINU PIIMLUIK

Piimluik Albert Kivikas
Unikyysi silmist murdma läksin hommiku ja ronisin ymiseva telefooni posti otsa. Istusin talle otse lagipähe ja kõigutin jalgu. Vaevalt panin tähele, kuis yks väikene tydruk piimapudeliga trotuaaril must möödus, tagasivaadates nägi aga mind posti otsa, jäi seisma ja rõõmustas: Kui kena lind! Ning hakkas mulle liivaterakesi pilduma. Kumardades nende järele kukkus talt piimapudel ja purunes jalgtee kividelle. Pudeli rusude vahelt aga kerkis äkki lendu lumivalge, suur luik. Maas aga ei olnudki piima, läikisid ainult klaasikillud. Sõitsin mootorpaadiga järvel. Vesi oli klaasvaikne, tuul kivivaga ja taevas unistuskauge. Päikene näis taevas kui ymarguse täägiga löödud auk, kust rõngastena alla sadas tuld kui sõrmukseid. Ma kihutin võimatuma kiirusega vesipinnal, kuid imelik! mu paadi järele ei jäänd yhtki jälge: pind oli ees ja taga sile, ehkki mu mootor sajatas lakkamata bensiinlaulu, aga paadi propeller päras elas laia kätega veheldes kui naftast purju jäänu. Silmiskelu järele märkasin, et see ei olnudki järv, vaid lai, määratu pegelruut; mina aga istusin klaasil ja trampisin jalgu. See pragunes... Murdus sisse ja ma uppusin peegelvette.

Albert Kivikase miniatuurid olid täis üllatusi ja väga ettervamatud. Väga palju illustratsioone ja kaunistus. Väga otsekohesed ja täis metafoore.

PROVOKATISOON……

Mida arvab F. Tuglas Albert Kivikase "Lendavatest sigadest : suurepärane ja lootustandev noor veri, kellel on väga hea sõnade rittaseadmise oskus ja et temast võib midagi veeel oodata(oli lootustavdev)

Reflektsioon:

1. Kirjandus peaks olema midagi muud kui muut ja fantaasia.

2. Skandaalsus on kirjanikudebüuüdi puhul esmatähtis.

3. Looming - parim ravi igavuse raviks

1.Kirjndus peaks olema midagi kõike hõlmavat ,seal peaks olema erinevaid võimalusi kõigile inimestele. JUST ERINEVATELE INIMESTELE JA NENDE ERINEVATELE ARVAMUSTELE. Ta ei tohik olla ainult müüt, sest on palju inimesi kes suhtuvad skepiliselt müütidesse ja peavad neid teiste inimeste arvamuseks, aga on neid ke sooovivad, et raamat oleks lihtalt mõttelõnga kätte andjaks ja suuna andja, mitte mingi (kindla) teekonna ettenäitaja

Arthur Atson „Kriisid ja kriisid”

Päevaleht, 18. X 1924, nr 282, lk 5Kriis on kirjanduses, on teatrites, on kunstis, on muusikas, on peaaegu kõigis meie vaimu- ja kunstiilma avaldusis. Kus aga ei tunta mitte kriisi? — Vastus: Kinos, spordiväljal, hippodroomil, kõmu– ja ajaviite–kirjastuses, Paul Pinna "Rahvateatris", suuremas osas operettide etendustel ja s. s.

Milles seisneb kriis ja milline oleks lahendus?

• Ilukirjanduslike teoste vähesem lugemine rahva poolt, sest turu valitses Kooli- ja õpperaamatute üleküllus ja kallidus, ilukirjanduse jaoks.
• Teatri tähtsuse vähenemine kinode arvu suurenemine ning rahva vähene teatrite külastamine
• Tingel –tagelite, kabareede
• Tõlkekirjanduse rohkus
• Ajaviiteliste ettevõtete rohkus ja nende reklaamimine.
• Riiklike toetuste vähesus

Tänapäeval on üheks probleemiks teater ja selle vähene külastamine ja teatripiletite kõrge hind.. Lähendus oleks kindlasti väliskirjanduse kasutamise vähendamine teatris, tuua rohkem sisse eestimaiseid teoseid ja lavasatajaid. Teatripiletite kõrge hinna, tõttu ei saa paljud inimesed teatrisse minna. Seepärast peaks suurenema riigi makse teatritessse ja nende edendamisse( et kõik inimesed saaksid seda endale lubada).

Millised lahendused toob välja?

• alles jätta vaid teaduslik kino, hariduse nimel, teised sulgeda
• tõlkekirjandusele panna maksud peale
• tingel-tangelid, kabareed, tsirkused- need kas sulgeda või panna maksud peale
• ajaviitelisi ettevõtteid ei peaks riik maksustama, vaid nt eraisikud
• tuleks võtta kasutusele uus toimiv seadus(kultuurkapitali), laiendada kultuurkapitali seadust ka haridusele
• Heade raamatute müügi soodustamine ning halbade, vähekvaliteetsete raamatute maskustamine.

Ennustan, et 20ndate eesti kirjandus on:
Täis kaunistusI( iDealiseeritud)
EESTI KIRJANDUSE VÄHENEMINE
VÄLISKIRJANDUSE JÄLJENDAMINE

Erni Hiir oli luuletaja 1900 - 1989. Ta kirjutas luuletuse, millest tuli programmi nimi. Futurism - tähtis pole sisu, vaid keeleline kõla, uudsus.
Trill-Trall
Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!

Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!

Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!

Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!

On millalgi niit reedetum või üle karjara’a armkulu kõhetu,

põld põlat muistse pildi raam?

Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

•Futurism- (lad. k. futurum, tulevik) 20. sajandi esimesel veerandil peamiselt kirjanduses, kujutavas kunstis ja arhitektuuris avaldunud vool. Futurism tekkis Itaalias enne I maailmasõda ja levis hiljem üle Euroopa. Futurism püüdis hüljata senist õhtumaist kultuuritraditsiooni ja taotles uuele tööstuslikule tsivilisatsioonile orienteeritud kunstiloomet. Imetleti tehnikat ja linliku eluviisi, liikumist ja jõudu. Kirjandusliku voolu rajaja on F. T. Marinetti. Luules loobusid futuristid tavaloogikast ja eirasid keelereegleid, proosas kujunes välja katkendlik ja närviline telegrammistiil.

Milliseid probleeme Eesti kultuurielus Johannes Barbarus nägi :
•ajalehed sisutud, vähe uusi teoseid
•vajatake uusi „metallilise hingega” kirjanikke, sest aitab nutust
•ajalehed on alla käinud , kaotati väärtuslikud kirjanudse lisad
•Kirjutati raha nimel, honorar ja reamaks, et mitte pakkuda väärtust
•Pidev vana kordamine
•Liiga formaalne ja pehme
• Liiga vanameelne nt luule vanade värrside ja leelode kordamine ( võiks käia ajast ees)

Barbarus ütleb:"KäesoleWa aja kirjandust mõõdetawat tingimata "Loominguga". Selles tragöödia ongi! Kurb on, — nõnda kurb, et isegi "Loomingu" kõige wärskemad, rohelisemad (varemalt siiski elujõulised) kaastöölised tahawad nutta, Aeg oleks meestel end välja nutta: aeg wajab metallist hinge, metalliseid erke, — aeg ei salli neurasteenikuid ei elus, ei loomingus.Soovib, et ei loodaks enaml lihtsalt värsse. vaid et luuaks uut kirjanduseelu ja, et oldaks ehitajad mitte ainult meeleolutsejad ja kirjldajad. Meie ei kirjuta ainult selleks, et wanade meeleolu retseptide järele wärsijalgade ja liikide proowe soetada lugemikele, et alaealised meie loomingut tuubiksid; meie ei ela selleks, et kirjanduskukku küünida, et värsiproowe lugemikust lugemikku kanda, nagu manufaktuurkauba proowireisijad. Õnnetu see, kes eluajal klassikuks osutub! Meie asi on luulet-elu edasi wiia."

Lp J. V. Barbarus aastal 2009 on lood eesti kultuurielus: Tänapäeval on kirjanikke palju ning öeldakse, et kõigist võib saada kirjanik. Mina ei ole sellega nõus, sest iga inimene ei ole võimeline HEAD raamatud kirjutama. Tänapäeval on igasugune kirjandus vaba ning kehtib sõnavabadus. See annab kõigile inimestele võimalus panna kirja kõik oma mõtted ja need avaldada. Raamatute rohkus tänapäeva Eestis näitabki seda, et paljud on seda võimalust kasutanud. Kuid mis on selle plussid ja miinused?
+inimestel on erinev maitse, seega suurem valikuvõimalus
+hea raamatute kättesaadavus
-liiga suure valiku korral on raske inimestel otsustada, millist raamatut lugeda
-inimesed võivad otsustada liiga lihtsa kirjanduse kasuks
-raamatute hinnad muutuvad liiga odavaks, kirjanikel jääb raha saamata (paljud inimesed valivad poes pigem odavama raamatu)
-tõelised pärlid raamatute autorite seas, võivad jääda märkamatuks
Tänapäeval on väga erinevate maitsetega inimesi ja minul pole õigus kellegile mitte midagi öelda, et kes mida peaks lugema/kirjutama ja seega peabki leiduma raamatuid erinevate huvidegainimestele.
Tänapäeva ajakirjanduses on kõigil õigus oma arvamust avaldada, kuid esineb ka juhuseid kus ajakiri/ajaleht makstakse kinni nt poliitilisel eesmärgil (võita juurde valijaid). Samuti leidub rohkelt nö "kollast" ajakirjandust, mis oma intriigide, värvikuse ja lihtsusega on leidnud rohkelt lugejaid. Samuti ilmub ajakirju, mis on suunatud kindlate huvidega inimestele nt loodus, kokandus, autod, käsitöö.....
Tänapäeval on väga tähtis koht televisioonil. Seal leidud igale maitsele uudiseid ja teisigi saateid.
Kokkuvõteks arva, et praegune kultuurielu on Eestis värvikas ning ta alles areneb/kujuneb. Mulle meeldib, et ka paljud noored saavad oma oskuseid kirjanduses näidata, tänu mitmetele võistlustele. Mulle ei meeldi see, et paljud proovivad rikastumise eesmärgil kirjutada raamatuid, tavaliselt sellised katsetused ebaõnnestuvad.

mina kui humanitaar…..tahan eesti kultuurielus muuta: tahan muuta seda mitmekesisemaks ja et saaksid sinna tulla uued teemad ja vaatenurgad, mis oleks rohkemate inimeste vaatepunktist võetud mis hõlvaks ka inimesi kes antud teemadel varem huvi ei tundnud

ERNI