Albert Kivikas — (1898-1978) proosakirjanik.
Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brošüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936).

Vali üks nendest: vaksalil, kevadel, piimluik, Emajõel

Piimluik

Piimluik- valge ja ta kannab mingit sõnumit, aga ma ei tea missugust? Ta on rahu, mis puudub minu hinges. Temas on midagi, mis tahab puudutada minu hinge ja puhatsada selle kõihgest "jamast" mis on sinna sattunud. Unenägudes viib lind mind rändama kohtadesse, kus ma pole kunagi käinud, õpetab mind uskuma endasse ja juhatab mind unistuste täitumise suunas. Ta näitab pimeduses valgust!
Hõljudes maapinna kohal ja langedess vette, vajub Piim luik sügavamale ja muutub üheks oskas lainete vajus, mis suvepäikese kiirtes ja mererannal lebades, tuletavad mulle jälle teda meelde. Ma ütlen talle: „ Aitäh”, et olemas oled ja minda saada kõikal. See on mulle väga tähtis, et mul oleks keegi, kes leiaks mind ka kõige sügavamast august, mille ma ise olen endale kaevanud. TA annab mulle loodust, ALATI LOOTUST ning veel, veel LOOTUST, ALaTI LOOTUST, palun ära kao mitte kunagi- mul on sind tõesti vaja.
Ma tean ju tegelikult, et sa elad minu unistustes, minu lootustes. Sina oledki see, kes annab mulle jõudu pürgida unistuste poole ja õpetab nautima elu.
AITÄH SULLE, MINU PIIMLUIK

Piimluik Albert Kivikas
Unikyysi silmist murdma läksin hommiku ja ronisin ymiseva telefooni posti otsa. Istusin talle otse lagipähe ja kõigutin jalgu. Vaevalt panin tähele, kuis yks väikene tydruk piimapudeliga trotuaaril must möödus, tagasivaadates nägi aga mind posti otsa, jäi seisma ja rõõmustas: Kui kena lind! Ning hakkas mulle liivaterakesi pilduma. Kumardades nende järele kukkus talt piimapudel ja purunes jalgtee kividelle. Pudeli rusude vahelt aga kerkis äkki lendu lumivalge, suur luik. Maas aga ei olnudki piima, läikisid ainult klaasikillud. Sõitsin mootorpaadiga järvel. Vesi oli klaasvaikne, tuul kivivaga ja taevas unistuskauge. Päikene näis taevas kui ymarguse täägiga löödud auk, kust rõngastena alla sadas tuld kui sõrmukseid. Ma kihutin võimatuma kiirusega vesipinnal, kuid imelik! mu paadi järele ei jäänd yhtki jälge: pind oli ees ja taga sile, ehkki mu mootor sajatas lakkamata bensiinlaulu, aga paadi propeller päras elas laia kätega veheldes kui naftast purju jäänu. Silmiskelu järele märkasin, et see ei olnudki järv, vaid lai, määratu pegelruut; mina aga istusin klaasil ja trampisin jalgu. See pragunes... Murdus sisse ja ma uppusin peegelvette.

Albert Kivikase miniatuurid olid täis üllatusi ja väga ettervamatud. Väga palju illustratsioone ja kaunistus. Väga otsekohesed ja täis metafoore.

PROVOKATISOON……

Mida arvab F. Tuglas Albert Kivikase "Lendavatest sigadest : suurepärane ja lootustandev noor veri, kellel on väga hea sõnade rittaseadmise oskus ja et temast võib midagi veeel oodata(oli lootustavdev)

Reflektsioon:

1. Kirjandus peaks olema midagi muud kui muut ja fantaasia.

2. Skandaalsus on kirjanikudebüuüdi puhul esmatähtis.

3. Looming - parim ravi igavuse raviks

1.Kirjndus peaks olema midagi kõike hõlmavat ,seal peaks olema erinevaid võimalusi kõigile inimestele. JUST ERINEVATELE INIMESTELE JA NENDE ERINEVATELE ARVAMUSTELE. Ta ei tohik olla ainult müüt, sest on palju inimesi kes suhtuvad skepiliselt müütidesse ja peavad neid teiste inimeste arvamuseks, aga on neid ke sooovivad, et raamat oleks lihtalt mõttelõnga kätte andjaks ja suuna andja, mitte mingi (kindla) teekonna ettenäitaja