Erni Hiir oli luuletaja 1900 - 1989. Ta kirjutas luuletuse, millest tuli programmi nimi. Futurism - tähtis pole sisu, vaid keeleline kõla, uudsus.
Trill-Trall
Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!

Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!

Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!

Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!

On millalgi niit reedetum või üle karjara’a armkulu kõhetu,

põld põlat muistse pildi raam?

Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

•Futurism- (lad. k. futurum, tulevik) 20. sajandi esimesel veerandil peamiselt kirjanduses, kujutavas kunstis ja arhitektuuris avaldunud vool. Futurism tekkis Itaalias enne I maailmasõda ja levis hiljem üle Euroopa. Futurism püüdis hüljata senist õhtumaist kultuuritraditsiooni ja taotles uuele tööstuslikule tsivilisatsioonile orienteeritud kunstiloomet. Imetleti tehnikat ja linliku eluviisi, liikumist ja jõudu. Kirjandusliku voolu rajaja on F. T. Marinetti. Luules loobusid futuristid tavaloogikast ja eirasid keelereegleid, proosas kujunes välja katkendlik ja närviline telegrammistiil.

Milliseid probleeme Eesti kultuurielus Johannes Barbarus nägi :
•ajalehed sisutud, vähe uusi teoseid
•vajatake uusi „metallilise hingega” kirjanikke, sest aitab nutust
•ajalehed on alla käinud , kaotati väärtuslikud kirjanudse lisad
•Kirjutati raha nimel, honorar ja reamaks, et mitte pakkuda väärtust
•Pidev vana kordamine
•Liiga formaalne ja pehme
• Liiga vanameelne nt luule vanade värrside ja leelode kordamine ( võiks käia ajast ees)

Barbarus ütleb:"KäesoleWa aja kirjandust mõõdetawat tingimata "Loominguga". Selles tragöödia ongi! Kurb on, — nõnda kurb, et isegi "Loomingu" kõige wärskemad, rohelisemad (varemalt siiski elujõulised) kaastöölised tahawad nutta, Aeg oleks meestel end välja nutta: aeg wajab metallist hinge, metalliseid erke, — aeg ei salli neurasteenikuid ei elus, ei loomingus.Soovib, et ei loodaks enaml lihtsalt värsse. vaid et luuaks uut kirjanduseelu ja, et oldaks ehitajad mitte ainult meeleolutsejad ja kirjldajad. Meie ei kirjuta ainult selleks, et wanade meeleolu retseptide järele wärsijalgade ja liikide proowe soetada lugemikele, et alaealised meie loomingut tuubiksid; meie ei ela selleks, et kirjanduskukku küünida, et värsiproowe lugemikust lugemikku kanda, nagu manufaktuurkauba proowireisijad. Õnnetu see, kes eluajal klassikuks osutub! Meie asi on luulet-elu edasi wiia."

Lp J. V. Barbarus aastal 2009 on lood eesti kultuurielus: Tänapäeval on kirjanikke palju ning öeldakse, et kõigist võib saada kirjanik. Mina ei ole sellega nõus, sest iga inimene ei ole võimeline HEAD raamatud kirjutama. Tänapäeval on igasugune kirjandus vaba ning kehtib sõnavabadus. See annab kõigile inimestele võimalus panna kirja kõik oma mõtted ja need avaldada. Raamatute rohkus tänapäeva Eestis näitabki seda, et paljud on seda võimalust kasutanud. Kuid mis on selle plussid ja miinused?
+inimestel on erinev maitse, seega suurem valikuvõimalus
+hea raamatute kättesaadavus
-liiga suure valiku korral on raske inimestel otsustada, millist raamatut lugeda
-inimesed võivad otsustada liiga lihtsa kirjanduse kasuks
-raamatute hinnad muutuvad liiga odavaks, kirjanikel jääb raha saamata (paljud inimesed valivad poes pigem odavama raamatu)
-tõelised pärlid raamatute autorite seas, võivad jääda märkamatuks
Tänapäeval on väga erinevate maitsetega inimesi ja minul pole õigus kellegile mitte midagi öelda, et kes mida peaks lugema/kirjutama ja seega peabki leiduma raamatuid erinevate huvidegainimestele.
Tänapäeva ajakirjanduses on kõigil õigus oma arvamust avaldada, kuid esineb ka juhuseid kus ajakiri/ajaleht makstakse kinni nt poliitilisel eesmärgil (võita juurde valijaid). Samuti leidub rohkelt nö "kollast" ajakirjandust, mis oma intriigide, värvikuse ja lihtsusega on leidnud rohkelt lugejaid. Samuti ilmub ajakirju, mis on suunatud kindlate huvidega inimestele nt loodus, kokandus, autod, käsitöö.....
Tänapäeval on väga tähtis koht televisioonil. Seal leidud igale maitsele uudiseid ja teisigi saateid.
Kokkuvõteks arva, et praegune kultuurielu on Eestis värvikas ning ta alles areneb/kujuneb. Mulle meeldib, et ka paljud noored saavad oma oskuseid kirjanduses näidata, tänu mitmetele võistlustele. Mulle ei meeldi see, et paljud proovivad rikastumise eesmärgil kirjutada raamatuid, tavaliselt sellised katsetused ebaõnnestuvad.

mina kui humanitaar…..tahan eesti kultuurielus muuta: tahan muuta seda mitmekesisemaks ja et saaksid sinna tulla uued teemad ja vaatenurgad, mis oleks rohkemate inimeste vaatepunktist võetud mis hõlvaks ka inimesi kes antud teemadel varem huvi ei tundnud