Loe A. Gailiti "Purpurne surm":

• loe sisukokkuvõte
  
• loe esimene katkend (kuni jooneni, ära teist loe)

1. ÜL kapten R kirjeldab oma elus kohatud naisi, pane kirja kapten R-i vastand
pilt(iseloomustus)
Pahatahtlik, malbe ja arg, uskus Jumalasse, kõneles korralikult, ei uskunud romantikasse, ta ei armastanud naisi.
2.Ül pane kõigile naiste tüüpidele koondnimed:

• Iseseisev kergemeelsus


• romantiline(kadunud) suveöö(sse)


• Kergemeelsed Eluarmastajad


• Imeline lihtsus


• eksinud raamatutesse


• saatuslik armumine
  

Pane kirja üks jutt mingi mehe tüübi kohta:
On mehi, kes sündinud higst ja tööst. Nad on otsekohesed, sirgejoonelised, kindlameelsed. Nad on seadnud endale eesmärgid, mille täitumiseks, on nõus läbima kõik takistused. Tihti unustavad nad ennast kontorisse, mis on kujunenud nende teiseks koduks, Koju jõavad need mehed õhtul ,siis kui kõik teised magavad. Nad lähevad otsejoones voodisse ning hommikul lahkuvad taas esimestena. Tihti juhtub, et jalas on neil erinevast paarist sokid, sest nad ei hool oma välimusest. Naistega kohtamas käies on nad kohmakad ja oskavad rääkida ainult oma tööst, kuid nende siirus tundub vastassugupoolele tihti armsana. Vahel juhtub, et nad unustavad kohtinud, sest on jällegi hõivatud oma tööga. Mõnikord unustavad nad isegi oma pulmad ning õnnetu naine peab üksi seisma altari ees, kuid ta ei tohiks end tunda hüljatuna, sest see mees ei teinud seda meelega. Kuid koju jõudes suudavad nad oma naised panna neid sündmusi unustama ning võib juhtuda, et ajajooksul muutuvad needki mehed perekesksemaks.



Tõlgi viis lauset tänapäeva kirjakeelde:
On naisi, kes sündind kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning suitsuseist kafeedest; need on kui mesilaste parved, igal pool imedes enesesse elu joobnustavat kihvti, ilma et omalt poolt annaksid armastajalle piiskagi. Nad kannatavad südamehaigust, kuigi süda on neil vanade ajalehtede aastakäigud, - palju tühist intriigi, palju mõttetut ärritust, palju banaalset teatraalsust. Nad langevad sulle esimesel võimalusel kaela ning räägivad suurest armastusest ja piinavast valust, kuid armastus on nende äri ja valu nende kirg. Nad käivad kallilt, kuid räpaselt riides, nende käekottes on raha, vanad sukad, võtmed, puuder ja armastuskirjad segamini. Nii segamini on nende elugi, tarbetu ja mõttetu teistele, veel rohkem aga neile enestelle. Nad kannavad laiu kübaraid, mille alt vilguvad kaks vesist silma ning võib olla on see kummaline, et just neis silmis näed inimest käristud hingega rohkem, kui kelleski teises.
On naisi, kes on sündinud rahvarohketest tänavatest ja kohvikutest, suitsustest baaridest, need on kui