Arthur Atson „Kriisid ja kriisid”

Päevaleht, 18. X 1924, nr 282, lk 5Kriis on kirjanduses, on teatrites, on kunstis, on muusikas, on peaaegu kõigis meie vaimu- ja kunstiilma avaldusis. Kus aga ei tunta mitte kriisi? — Vastus: Kinos, spordiväljal, hippodroomil, kõmu– ja ajaviite–kirjastuses, Paul Pinna "Rahvateatris", suuremas osas operettide etendustel ja s. s.

Milles seisneb kriis ja milline oleks lahendus?

• Ilukirjanduslike teoste vähesem lugemine rahva poolt, sest turu valitses Kooli- ja õpperaamatute üleküllus ja kallidus, ilukirjanduse jaoks.
• Teatri tähtsuse vähenemine kinode arvu suurenemine ning rahva vähene teatrite külastamine
• Tingel –tagelite, kabareede
• Tõlkekirjanduse rohkus
• Ajaviiteliste ettevõtete rohkus ja nende reklaamimine.
• Riiklike toetuste vähesus

Tänapäeval on üheks probleemiks teater ja selle vähene külastamine ja teatripiletite kõrge hind.. Lähendus oleks kindlasti väliskirjanduse kasutamise vähendamine teatris, tuua rohkem sisse eestimaiseid teoseid ja lavasatajaid. Teatripiletite kõrge hinna, tõttu ei saa paljud inimesed teatrisse minna. Seepärast peaks suurenema riigi makse teatritessse ja nende edendamisse( et kõik inimesed saaksid seda endale lubada).

Millised lahendused toob välja?

• alles jätta vaid teaduslik kino, hariduse nimel, teised sulgeda
• tõlkekirjandusele panna maksud peale
• tingel-tangelid, kabareed, tsirkused- need kas sulgeda või panna maksud peale
• ajaviitelisi ettevõtteid ei peaks riik maksustama, vaid nt eraisikud
• tuleks võtta kasutusele uus toimiv seadus(kultuurkapitali), laiendada kultuurkapitali seadust ka haridusele
• Heade raamatute müügi soodustamine ning halbade, vähekvaliteetsete raamatute maskustamine.

Ennustan, et 20ndate eesti kirjandus on:
Täis kaunistusI( iDealiseeritud)
EESTI KIRJANDUSE VÄHENEMINE
VÄLISKIRJANDUSE JÄLJENDAMINE