Albert Kivikas

JAANIPÄEV

Sisukokkuvõte Asunikuromaaniks nimetatud teos kirjeldab suure Saare talu allakäiku ja väikese asunikutalu ülesehitamist. Jaaniöö jooksul saab Saare talu krundil oleval Kaiemäel, kogu valla noorte kokkukäimise kohas, kokku Eesti Vabariigi algusaja külaühiskond: peremehed, asunikud, popsid, suveks maale sõitnud peremeeste pojukesed–korporandid, tütred–gümnasistid, taluteenijad ja sulased. Traditsioonilises Eesti külas käibiv aumõiste on veel kindlalt paigas: korralikul talul on korralik pärija, keda kasvatatakse oma rikkust ja võimu kasutama. Kuid juba murrab vanaperemeeste teadvusse sisse ebakindel tunne: nad ei tunneta oma poegade uusi pürgimusi ülikoolis. Laste koolitamine on olnud küll auasjaks, kuid peremeheks olemine talus on raske ja üksluine töö. Kerge elu tudengipõlves isa rahakoti peal ja raske töö talus, mis peaks sellele järgnema, ei vasta poegade ootustele. Konflikt sõlmub põvkondade vahel: noor inimene ei tunneta oma vanemate usku ja usaldust. Saare talus on inimeste omavaheline suhtemine väliselt korrektne, kuid sisemiselt külm, mis eriti lapsi (poega ja kahte tütart) valusalt puudutab. Koos perenaise surmaga murdub aruka, uhke, kindlameelse ja tõreda Saare Peedi sisemine tugevus: tema tardunud mõtisklused ja viinajoomine on allakäigu tunnused. Psühholoogiliselt huvitavalt on kirjeldatud Saare Peedi ja tema üliõpilasest poja Karla kahevõitlust päranduse jagamise pärast, kusjuures mõlemad tegelased jäävad sümpaatseks ja mõistetavaks. Romaani teine liin on seotud saunik Jõõgu üliõpilasest poja Ärni ja asunikust poja Tõnise eluga. Viimane tuleb Vabadussõjast, oskamata enesega midagi peale hakata, kuni saab asunikukoha, kus kohe tööd rügama asub, sepapaja ehitab ja naise võtab. Naiseks valib ta samast külast Tilluneeru talu peretütre Leena. Lugu lõpeb traagiliselt: pulmapeo ajal selgub, et Tilluneeru vanaperemees, Leena isa, on rikka talu viinapudeli vastu vahetanud ning selle hukka lasknud minna. Isa poob end joomahulluses üles. Tõnise hool ja armastus aitavad Leenal end uuesti leida. Niisama traagiline on Tõnise venna Ärni saatus, kes end Tartus ülikoolis õppides ja samal ajal töötades üle on pingutanud. Temagi tundub vaimset tasakaalu kaotavat, kuid venna toel suudab edasi elada.

Talu peremees:

au:poegade ja tütarde koolitamine (nendele ühkete esemete soetamine), talu ja selle rikkus.

väärtused:koolitatud lapsed, talu.

kahtlused: kartis, et käitus oma naisega ebaausal; kahtleb selles, et kui kõik lapsed on haritud, siis “ei mahu”(lõpmatuseni ei ole vaja harituid)nad enam kuhugile ära.

Perenaine:
väärtused: hoolitseda talu eest, teha talus palju tööd, hoolitseda pere eest.

kibestumised:armas, et tema elu oli ühtlane hall rida, mille vahel siiski ka mõned räämsamad toonid, vale mehe valimine ning mehe vanemate mõnituste talumine, “sünnitusmasinaks olemine.

kahtlused: kardab, et sureb enne oma laste täisealiseks saamist ning ei saa neid kaitsta(kardab, et tütreid ootab ees sama saatus, mis oli temal, skest peremees näeb väimeestes ainult raha), kardab, et Karl maksab Peedule kätta tema ema ja isa eest, kes perenaist kiusasid.

Loetu põhjal 20. saj peresuhted:
Peresuhted olid keerilised. Tihti ei olnudki naine ja mees mitte abikaasad, vaid töölised, kes töötasid ühise eesmärgi (talu ) nimel. Tähtis oli et, perel oleks lapsed. Poeg, kes päriks talu ning rikkad mehed tütardel. Pered ei olnud eriti ühtehoidvad, seda oma arvamuste ja huvide poolest ( ainus mis neid koos hoidi oligi talu), sest noored käisid juba linnas ja nägid sealset elu. Samuti oli tähtis seee, et sinul pidi ikka paremini minema kui teisel( nt naabritel) ning ka see võis põhjustada peres tülisid.Tihti ei abiellutud mitte armastusest vaid varalistel kaalutlusel.

• 
  
  erinevate põlvkondade koos elamine


• 
  
  haridus ei olnud peremehele tähtis


• 
  
  oli mood saata lapsi kooli


• 
  
  võrdlusmoment

Sarnasused, erinevused tänapäevaga: Sarnane on see, et tihti kasvavad naine ja mees teinteisest lahku( kui tänapäeval on sellisel juhul võimalik lahutada, siis vanasti selline võimalus puudus). Samuti laste ja nende vanemate erinevad vaated ja arvamused. Ka tänapäeval sõlmitakse rahalisi abielusi, kui see, et vanemad valiksid kaaslased, seda ei eisine üldse või esineb väga vähe.Sarnasus on see, vanemad soovivad oma lastele head. Samuti on tähtis see, et mehed ei ole enam perekonna liidrid, vaid pere on ühtne ning kõigil on seal võrdes õigused )vanasti puudusin nt naistel õigused).

Kuhu peresuhted liiguvad: Mina arvan , et pere tähtsus on inimeste vaatenurgast pigem kasvanud. Laste ja nende vanemate vahel proovitakse tekitada üha enam sarnaseid vaatenurki ja huvisid elus ning see liidab neid. Üha enam proovitakse leida ka endale, kaaslast kes on ka hingesugulane ning tänu sellele saavad inimesed õnnelikult koos elada (väheneb sundabielude hulk).Peremudel muutub vabamaks, enam ei peeta nii tähtsaks vanu traditsioone.