Minu senine kogemus luulega?

Arvan, et luulest olen olnud kaugel. Põhiliselt olen kokku puutunud luulega koolis ja seda kohustusena(kuid sageli mitte halva). Esimesena meenub kohe luuletus "Tulipunane vihmavari"-oi kuidas ma piinelsin, et seda pähe saada(aga noo näed siiani on peas)

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal oli päike!
Kui lähedal oli taevas,
kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Olin väike kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba
rohkem kui pildivihku
rohkem kui linnukest pihku
täringuks tähte ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin
oh, kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks,
viimaks ometigita oli mul tõesti peos
tõesti mu südame ligi
mu kaenlas,
mu süles,
kord kinni, kord lahti!
.... ja siis meenuvad veel ETV luuleminutid ja M.Under, kelle luule minu õele meeldi väga.

Muusika-matemaaika-valge valgus-luule Sosed?

• ma ütleks, et tegemist on kunstidega( jah ka valgus, sest mis on valgus?)


• matemaatika ja muusika seoseid on teada jua ajaloost ning muidugi on neid ka praegu(takt, rütm, viis)


• Luule on valgus?-ta valgustab(annab teada) inimestele oma mõtteid


• Valgus peitub kõiges Muusiks,matemaatikas,luules- need valgustavad inimest


• Luule on matemaatika, mis koosne riimidest, värssidest

Loe J.V. Barbarus "Geomeetriline Inimene"

kubism — (kr. k. kybos, kuup, täring) modernistlik kunstivool, mis kujutab objekte geomeetriliste vormide kaudu. Kubism taotleb kujutiste kindlat arhitektoonilist ülesehitust, kunstilise vormi selget seaduspärasust ja rütmikooskõlasid. Kubistlik maal kujundatakse lineaarselt teravalt piiritletud geomeetrilist laadi pindadest, mis kujutavad objekte perspektiivi abita, kuubiliste vormide kaudu. Kubism tärkas 20. sajandi alguses Prantsusmaal, P. Cézanne'i loomingus, kes esimesena vastandas konstruktiivse vormikindluse impressionistide vormivabadusele ja nüansside taotlusele. Kubismi kõrgaeg oli 1907-1014 ja on seotud P. Picasso loominguga. Järjekindlatest kubistid maalikunstis olid J. Metzinger, G. Bracque, F. Léger jt. Eesti kunstnikest M. Laarman, A. Akberg jt. Kirjanikest on tuntuim G. Appollinaire, eesti luuletajatest J. Barbarus.

Seos barbaruse luule ja kubistlikke teoste vahel?

• kasutas rohkel geomeetrilisi kujundeid :nina kolmnurk terav – sirge hypote- nuusiga


• objektide kujutamine kuubi abil


• selgus, seaduspära


• sõnademäng


• vähe loodust

2 tsitaati Eduard Hubeli artiklist:

• liiga uuenduslik


• laitmatu vorm


• ...Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil.


• dünaamiline


• kubistlik

Mida arvab Hubel?

• "Muidugi ei või luuletajalt nõuda, et ta oma kunstilise maitse ja avaldusviisi suure hulga maitsele ja arusaamisele ohvriks peaks tooma. Aga sama vähe võib luuletaja nõuda, et suur hulk seda lugema peaks, millest ta aru ei saa, mis talle võõras, mis tema külmaks jätab."


• "Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus."


• "Nende luuletajate "loomingu" kohta öeldakse, et see väljamõeldu, külm intellekti produkt olevat"

Mis arvad? Meeldis see, et Hubel oli asjaga väga hästi kursis. Algul seletas lahti kubismi ning siis hakkas arvustust looma. Selle artikkli sisu ei ole liialt negatiinve samas positiivne. Ta toob suurepäraselt esile Barbaruse luuletuse plussid ja miinused ning seda erinevate ühiskonnakihtide vaatenurgast.

Luule tähtsaim omadus on emotsioon. Luules on kõige olulisem mõte?

Mõlemad on tähtsad. Samas mõte on see, mis tekitab emotsiooni ning paneks sind tänu sellele uuesti luulet lugema. Luule on suurepärane vorm lühidalt ja kiirelt oma mõtet esitama, samas tekitades sellega inimestele mingi tunde. Luulesse saab inimene mattta oma meeltes peituva "pahna" ta on üks vabanemise viiise("kallates kõik oma mõtted peast välja)