Viimane töö

Albert Kivikas (1898-1978)

1. "Lendavad sead"
    "Maha lüüriline shokolaad!"´(veel manifest ka )
   "Jaanipäev"

2. Bernhard Linde (Vaba Maa, 30. V 1924, nr 123, lk 123) A.Kivikas'e "Jaanipäev"(Albert Kivikas, Jaanipäev. Romaan. Tartus, 1924. E. K. Ü. "Postimehe" kirjastus)

Quasimodo (Tarapita 1921/1922, nr 6, lk 174–176)Haridusminister ja "lendavad sead"

Fr/iedebert/ Tuglas (Ilo 1919, nr 2, lk 56–58)     “Kirjanduslik päevaraamat”

3.Miniatuurid olid täis üllatusi ja väga ettervamatud. Tekstides oli palju (sisu)illustratsioone ja kaunistus, otsekohesust ja metafoore. Samas leidus väga realistlikke arvamusi tolle aja elu kohta

4. B. Linde:”On tunda, et Kivikas õige kõvasti maaelus kinni on, nii et tema selle kirjeldajana mõjub otsekoheselt, vahendita. Tundub värskust, omapärasust ja jõudu, kui autor liigub maainimeste keskel; niipea aga kui Kivikas linnaelu kirjelduse[le] üle läheb, tundub kohe hõredus, tehtud kujud ja aimatud meeleolud.”

F.Tuglas:”Kivikase fraas on kui terasvedru, mis painutades ussina sirgu viskub. Veel enam, ta on kui väike krokodill, kes painutaja sabaga jalust maha lööb. Nii küpsena pole meil ükski proosa alal debüteerinud, välja arvatud Luts omas laadis.”

5. Fotodel on ta alati kuidagi pinges. Tema olek on selline pisut tõsine ja kinnine. Temast õhkub korrapärasust ja klassi.

6. Jah! soovitaksin tema teoseid lugeda. Tema miniatuurid on lühikesed ja selgelt mõistetava sisiuga, sealt õhkub välja fantaasiat ja metafoore. Samas leidub tema tekstidest suurepäraseid näiteid maaelust ja talurahvast.

August Gailit  (1890-1960)

1.”Purpurne surm”

2.N/igol/ A/ndresen/

(Päevaleht, 15. V 1924, nr 131, lk 7)August Gailit. Purpurne surm.(Romaan. Noor-Eesti kirjastus. Tartus, 1924)

Mart Raud(Looming 1924, nr 4, lk 302–304) August Gailiti "Purpurne surm"(ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS 1924)

3.Omapärane fantaasia, rohkelt kirjeldusi.(vahest nagu hüplev st tekst ühest siis teisest kohast)

4.N. Andersen:”Ja kogu fantastilisus on olnud tal ikka stiili abil tihendatud tõelisus.Oma põhijoonilt "Purpurne surm" on vähem romaan eepilisena teoksena, kui lüüriliste kõneluste ühendamine sündmustiku kaudu. Siin pole ka psükoloogiat, ei isiku ega massi oma, milleks oleks pidanud ometi olema palju võimalusi.

5. Temas on stiili ja kindlameelsust. Ta oleks nagu alati millegisse süvenenud, samas avatud kõigele uuele. Teda vaadates jääb pilk tema kurbadele silmadele ja tema erilisele naeratusele.

6. Ausalt midagi mind häiris tema tekstide puhul. Samas temas leidus nagu millist erilist huumorit, mis muutis teksti kuidagi mõnusamaks. Soovitaks lugeda neil, kellele meeldib katsetada erinevate autoritega ning neile kellele meeldib selline eriline huumor. Samas sellised seikeljad nagu Nipernaadi

 

Friedebert Tuglas (1886-1971)

1."Poeet ja idioot"

“Kriisid meie kirjanduses”

2.Eduard Hubel(Looming 1925, nr 1, lk 79-81)Friedebert Tuglas: Poeet ja idioot(NOVELL. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS, 1924).

http://www.kirmus.ee/erni/kogu/kogu_fr.html

Daniel Palgi(Üliõpilasleht, 25. II 1925, nr 2, lk 22–24)Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot (Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1924. 66 lhk)

Nigol Andresen(Uudismaa 1926, nr 2, lk 17-21)Friedebert Tuglas ajajärgu prismi läbi vaadelduna

3.Realistlik, analüüsiv,emotsioonikas, kindel vorm ja mõttetäpsus. Tänu täpsetele kirjeldustele suudab lugeja mõelda ennast raamatusse sisse(üheks tegelaseks).

4.N. Andersen:”Yleolek irooniaga on olnud kaugel nooruslik-romantilisest Tuglasest, igatsejast pilvede taha ning absoluutse ilu otsijast”

D.Palgi:”F. Tuglase lause on plastiline, tasakaalukas ning igapidi mõõdukas. Selles peitub palju peent, koolitatud maitset ning kultuuri. Ta kujutlus on selgejooneline ja välja arendatud. Sõnad tõmbavad selle kui hoolsa joonistuse ettekujutuse tumedale tagaseinale.”

5. Tal on erilised “metsikud” juuksed. Temas õhkub tarkust, teadmisi, tõsidust. Ta on alati korralikult riietatud ning kannab erilisi prille.

6. Mina soovitan seda teosts lugeda inimestel ,kes soovivad  raamatutest avastada midagi enda kohta. Samas neile, kellele meeldib raamatutesse süveneda ning alati  kaasa mõelda.

 

 

Johannes Barbarus (Johannes Vares) — (1889-1946)

1."Geomeetriline inimene"
       "Katastroofid"

2.Ed/uard/ Hubel(Päevaleht, 10. XII 1924, nr 335, lk 2) "Geomeetriline inimene"Johannes Barbaruse V kogu värsse

Nigol Andresen(Looming 1925, nr 8, lk 665-670) Johannes Barbaruse "Geomeetriline inimene"

3.Poeetiline, kubistlik, geomeetriline, metafooriline, katsetamis himuline (vormilised katsetused)

4. Hubel:”Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus.Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil”

5. Ta on muhe, avtud, irooniline. Sügavate silmadega, stiiline.

6. Tema jutte soovitaksin lugeda katsetajatel, kirjanduses seiklejatel, nendele kellele meeldivad uuendused ja geomeetrilisus.

 

Richard Roht  (1891-1950)

1.”Väikelinn”

R/ichard/ Roht. "Henrik Visnapuu: Amores"

2.Ants Oras(Nädal, 28. VII 1924, nr 16 (200), lk 5)R. Rohti märkuse puhul "Väikelinna" arvustuse üle eelmises "Nädalas"

A. E.(Postimees, 17. VII 1924, nr 189, lk 4)Richard Roht "Väikelinn"

Arthur Roose (Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 318–321)Richard Roht: Üksindus Romaan.

Arthur Adson(Vaba Maa, 16. XII 1925, nr 292, lk 7) R.Rohti"Üksindus"

3. Poetiline. Olustiku ja looduse rohkus, erinevate karakterite kujutamine. Kujutab hästi olustikku ja inimeste eluolu. Millegi poolest eemaletõukav samas endasse tõmbav.

4. A.E:”Ja nii siis ka tulebki teda võtta, võtta mingisuguse satüürina, följetoonina, mis omab, kui üldse omab, mingisuguse väärtuse ainult õigel ajal, s. o. siis, kui kõik teoses esinevad väikelinna kodanikud veel vaevata äratuntavad.”

A.Roose:”meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist".

5. Tema silmad ja naeratus on pisut kurb. Temast õhkub vaeva ja õnnetust ning tõsidust ja kindlameelsust. Juuksed alati kindlalt kammitud (samas pisut kiilanev).

6. Tema tekstides leidub midagi, mis vaevab ja seega paneb antud teoseid lugema. Kindlasti soovitan seda raamatut lugeda inimesel, kes ei soovi sellist kerget lugemist, vaid midagi hingele.