Viimane töö

Albert Kivikas (1898-1978)

1. "Lendavad sead"
    "Maha lüüriline shokolaad!"´(veel manifest ka )
   "Jaanipäev"

2. Bernhard Linde (Vaba Maa, 30. V 1924, nr 123, lk 123) A.Kivikas'e "Jaanipäev"(Albert Kivikas, Jaanipäev. Romaan. Tartus, 1924. E. K. Ü. "Postimehe" kirjastus)

Quasimodo (Tarapita 1921/1922, nr 6, lk 174–176)Haridusminister ja "lendavad sead"

Fr/iedebert/ Tuglas (Ilo 1919, nr 2, lk 56–58)     “Kirjanduslik päevaraamat”

3.Miniatuurid olid täis üllatusi ja väga ettervamatud. Tekstides oli palju (sisu)illustratsioone ja kaunistus, otsekohesust ja metafoore. Samas leidus väga realistlikke arvamusi tolle aja elu kohta

4. B. Linde:”On tunda, et Kivikas õige kõvasti maaelus kinni on, nii et tema selle kirjeldajana mõjub otsekoheselt, vahendita. Tundub värskust, omapärasust ja jõudu, kui autor liigub maainimeste keskel; niipea aga kui Kivikas linnaelu kirjelduse[le] üle läheb, tundub kohe hõredus, tehtud kujud ja aimatud meeleolud.”

F.Tuglas:”Kivikase fraas on kui terasvedru, mis painutades ussina sirgu viskub. Veel enam, ta on kui väike krokodill, kes painutaja sabaga jalust maha lööb. Nii küpsena pole meil ükski proosa alal debüteerinud, välja arvatud Luts omas laadis.”

5. Fotodel on ta alati kuidagi pinges. Tema olek on selline pisut tõsine ja kinnine. Temast õhkub korrapärasust ja klassi.

6. Jah! soovitaksin tema teoseid lugeda. Tema miniatuurid on lühikesed ja selgelt mõistetava sisiuga, sealt õhkub välja fantaasiat ja metafoore. Samas leidub tema tekstidest suurepäraseid näiteid maaelust ja talurahvast.

August Gailit  (1890-1960)

1.”Purpurne surm”

2.N/igol/ A/ndresen/

(Päevaleht, 15. V 1924, nr 131, lk 7)August Gailit. Purpurne surm.(Romaan. Noor-Eesti kirjastus. Tartus, 1924)

Mart Raud(Looming 1924, nr 4, lk 302–304) August Gailiti "Purpurne surm"(ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS 1924)

3.Omapärane fantaasia, rohkelt kirjeldusi.(vahest nagu hüplev st tekst ühest siis teisest kohast)

4.N. Andersen:”Ja kogu fantastilisus on olnud tal ikka stiili abil tihendatud tõelisus.Oma põhijoonilt "Purpurne surm" on vähem romaan eepilisena teoksena, kui lüüriliste kõneluste ühendamine sündmustiku kaudu. Siin pole ka psükoloogiat, ei isiku ega massi oma, milleks oleks pidanud ometi olema palju võimalusi.

5. Temas on stiili ja kindlameelsust. Ta oleks nagu alati millegisse süvenenud, samas avatud kõigele uuele. Teda vaadates jääb pilk tema kurbadele silmadele ja tema erilisele naeratusele.

6. Ausalt midagi mind häiris tema tekstide puhul. Samas temas leidus nagu millist erilist huumorit, mis muutis teksti kuidagi mõnusamaks. Soovitaks lugeda neil, kellele meeldib katsetada erinevate autoritega ning neile kellele meeldib selline eriline huumor. Samas sellised seikeljad nagu Nipernaadi

 

Friedebert Tuglas (1886-1971)

1."Poeet ja idioot"

“Kriisid meie kirjanduses”

2.Eduard Hubel(Looming 1925, nr 1, lk 79-81)Friedebert Tuglas: Poeet ja idioot(NOVELL. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS, 1924).

http://www.kirmus.ee/erni/kogu/kogu_fr.html

Daniel Palgi(Üliõpilasleht, 25. II 1925, nr 2, lk 22–24)Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot (Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1924. 66 lhk)

Nigol Andresen(Uudismaa 1926, nr 2, lk 17-21)Friedebert Tuglas ajajärgu prismi läbi vaadelduna

3.Realistlik, analüüsiv,emotsioonikas, kindel vorm ja mõttetäpsus. Tänu täpsetele kirjeldustele suudab lugeja mõelda ennast raamatusse sisse(üheks tegelaseks).

4.N. Andersen:”Yleolek irooniaga on olnud kaugel nooruslik-romantilisest Tuglasest, igatsejast pilvede taha ning absoluutse ilu otsijast”

D.Palgi:”F. Tuglase lause on plastiline, tasakaalukas ning igapidi mõõdukas. Selles peitub palju peent, koolitatud maitset ning kultuuri. Ta kujutlus on selgejooneline ja välja arendatud. Sõnad tõmbavad selle kui hoolsa joonistuse ettekujutuse tumedale tagaseinale.”

5. Tal on erilised “metsikud” juuksed. Temas õhkub tarkust, teadmisi, tõsidust. Ta on alati korralikult riietatud ning kannab erilisi prille.

6. Mina soovitan seda teosts lugeda inimestel ,kes soovivad  raamatutest avastada midagi enda kohta. Samas neile, kellele meeldib raamatutesse süveneda ning alati  kaasa mõelda.

 

 

Johannes Barbarus (Johannes Vares) — (1889-1946)

1."Geomeetriline inimene"
       "Katastroofid"

2.Ed/uard/ Hubel(Päevaleht, 10. XII 1924, nr 335, lk 2) "Geomeetriline inimene"Johannes Barbaruse V kogu värsse

Nigol Andresen(Looming 1925, nr 8, lk 665-670) Johannes Barbaruse "Geomeetriline inimene"

3.Poeetiline, kubistlik, geomeetriline, metafooriline, katsetamis himuline (vormilised katsetused)

4. Hubel:”Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus.Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil”

5. Ta on muhe, avtud, irooniline. Sügavate silmadega, stiiline.

6. Tema jutte soovitaksin lugeda katsetajatel, kirjanduses seiklejatel, nendele kellele meeldivad uuendused ja geomeetrilisus.

 

Richard Roht  (1891-1950)

1.”Väikelinn”

R/ichard/ Roht. "Henrik Visnapuu: Amores"

2.Ants Oras(Nädal, 28. VII 1924, nr 16 (200), lk 5)R. Rohti märkuse puhul "Väikelinna" arvustuse üle eelmises "Nädalas"

A. E.(Postimees, 17. VII 1924, nr 189, lk 4)Richard Roht "Väikelinn"

Arthur Roose (Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 318–321)Richard Roht: Üksindus Romaan.

Arthur Adson(Vaba Maa, 16. XII 1925, nr 292, lk 7) R.Rohti"Üksindus"

3. Poetiline. Olustiku ja looduse rohkus, erinevate karakterite kujutamine. Kujutab hästi olustikku ja inimeste eluolu. Millegi poolest eemaletõukav samas endasse tõmbav.

4. A.E:”Ja nii siis ka tulebki teda võtta, võtta mingisuguse satüürina, följetoonina, mis omab, kui üldse omab, mingisuguse väärtuse ainult õigel ajal, s. o. siis, kui kõik teoses esinevad väikelinna kodanikud veel vaevata äratuntavad.”

A.Roose:”meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist".

5. Tema silmad ja naeratus on pisut kurb. Temast õhkub vaeva ja õnnetust ning tõsidust ja kindlameelsust. Juuksed alati kindlalt kammitud (samas pisut kiilanev).

6. Tema tekstides leidub midagi, mis vaevab ja seega paneb antud teoseid lugema. Kindlasti soovitan seda raamatut lugeda inimesel, kes ei soovi sellist kerget lugemist, vaid midagi hingele.

 

Väikelinn: tuleb meelde kohe väikelinna looduslähedus.(nt Elva, mis kutsutakse ka "Männilinnaks"). Samas on seal rahulik, elab enam vaneimaid inimsi. Seal on selliseid väikesed poed ja kohvikuid, kust tuleb hommikuti sellist mõnusat saiakeste lähna. Tänavatel, mis on tavaliselt väikesed,  näeb kiirustamist harva. Samas sealsetel elanikel ei jää kunagi midagi nägemate(avalik arvamus), seega on justkui vähem privaatsust. Inimestel on enam vaba aega ja tahtmist oma kodulinna heaks midagi ära teha.

 
Richard Roht "Väikelinn":Väikelinna kindlaks kujunenud vahekordadega seltsiellu ilmub uus huvitava minevikuga persoon — Verner Moll. Ta töötab kohalikus vabrikus keemikuna, elab linna servas oma majas, vaatleb öösiti teleskoobiga tähti ja käib ratsutamas. Igav ja üksluine tundub elu väikelinnas. Verner Molli ei ahvatle ka võimalik, kuid juba ette teadaoleva lõpuga armuintriig Lise Paljasmaaga, kes on end viimast moodi järgides oma mehest lahutada laskud. Otsekui kogemata jääb Molli teele tagasihoidlik, ennastsalgav, kuid sisemiselt kirglik naine Elga Veeber. Härra Veeber on suutnud oma naisele sisendada alandlikkust, võla- ja süütunnet iga iseseisva otsuse puhul. Kui Verner Moll juhtub proua Veeberit teatrist koju saatama, teeb härra Veeber skandaali, mille tulemusena Elga lubab Verneriga mitte kohtuda, temast mitte rääkida ega mõelda. Moll püüab täita oma elu vaimse tööga, käia läbi linna nn vaimse eliidiga, kuid see ei rahulda teda. Reaktsioon tuleb paari kuu pärast: Elga ja Verner heidavad kinda väikelinna vagatsevale moraalile. Nende väljakutsuv elulaad põrmustab korralikkust ja kindlat ühiskondlikku positsiooni vajava härra Veeberi, kes kõigepealt üldsuse survel kutsub Molli duellile, kuid hiljem võtab endalt elu. Elga lahkub, Verner Moll leiab end taas üksikuna. Elu väikelinnas kulgeb muutumatult edasi.

Mida teistsugust näeb Roht(teistsugust kui sina):
Väikelinna kindlaks kujunenud vahekordadega seltsielu.
Väikelinnalased põlesid vihasest irooniast ja puudutatud enesearmastuses. Seal on kindlad reeglid, ideaalid-mida ei tohi rikkuda, sest siis ei sobi sa enam sinna ellu.

Kas väikelinna õhustik mõjutas Verner Molli saatust:
jah :                            
Igav ja üksluine tundub elu väikelinnas.
Suhtleb linna nn vaimse eliidiga, kuid see ei rahulda teda.
Avalik abielurikkumine, braveerimine abielurikkumisega - see oli häbematu irvitus kogu väikelinna stiilile ja toonile, kogu sisseseatud korrale, see oli lubamatu ülbus, isegi väikelinna "kõige modernimale" moraalile.
Väikelinna intrigandid.
EI: Elas vähem inimesi, kõik olid tuttavad- tänu sellele või lihtsamalt saada kuulsaks. Oli rahulik keskkond(seda  mitte süvitsi). Ka  armumist ja armastust võib leida kõikjalt.

Missugune on midu ideaalne elukeskond: Seal PEAB olma soe, peab olema tunda mõnusat ookeanilõhna( või mere) ja päike peaks paistma tihti. Seal lähedal võiks elada (mitte väga )erinevate vanustega inimesed ning nad ei tohiks elada üksteisele väga lähedel. Inimestel võiks olla palju sarnaseid huve ja eesmärke. Nad peaks olema inimesed, ke oskavad endast pisut kaugemale vaadata. Igasugune kuulujuttude jama võiks olla keelatud ja  seal võik olla selliseid inimesi kellele saab alati loota. Seal peaks olema rahulik, väiksed tänavad kus saab jalutada. ON eemal suurlinnadest, maanteest-ehk kõigest......mis tekitab kohutavat lärmi…… aaaa üks park võiks ka olla, kus kevadeti õitsevad kirsipuud.

Kas Sinu arvates on igal linnal mingi ainult temale omane fluidum? Kas linn võib kultuuris tähendada isegi enam kui riik? Too ajaloost taolisi näiteid! Kuidas on lood tänases Eestis?

• jah usun küll, et on. Tihti ons need alguse saanud mingist legendist, ajaloolisest sündmusest.
• jah  linn võib tähendaa midagi eamt kui riiki, see või esile tulla just inimeste vaadete poolest, kes on mingisse linna läinud elama kus elavad sarnaste vaadetega inimesed, mis nt erinevad riigi omast. …..Ka tänapäeva Eestis on see küsimus tõstatatus, sest arvatakse, et Savisaare juhitud Tallinn on justkui eraldi riik.
• Samas võib olla oluline mingi linna ajalugu ja kultuur, mis on  ülemaailma tuntud ning muutab sellepärast mingi linna ajaloo tähtsaks kui riigi oma
  ... jap nt roooma

Kirjuta võrdlus suurlinna ja väikelinna omapärast. Millises linnas tahaksid Sa ise elada? Miks?
Tahaksin elade suurlinnas, seal ei tunne kõik inimesi kõiki ja seega oleks vähem konfliktei nimeste vaehel
Suurlinn on täis menu, kiirust, erinevaid vaateid. Seal on tavaliselt kõik “käe-jala”ulatuses, sest hästi on arenenud transportvõrk,

Ka väikelinn on mõnus. Seal on tavaliselt vaikne, kuid sealsed inimesed on tihti ebameeldivad. Neil on kujunenud omad ideed, kuidas seal linnas peaks elama. Seal on tihti puudu poodidest, meelelahutus võimalusest ja ühistranspordist--- kõik on kuidagi aeglasem.

Ausalt öelda ei tahaks elada kummaski. Kuid kui valida, siis valiksin suurlinna. Ma saaks seal tunda end vabamalt, sest kõik ei tunne kõiki. Seal on kõik nii suur- ülepaisutatud, seal saaks lihtsalt uppuda sellellesse menusse.

TARK NAINE:

• 1.milline on levinud müüt.Tark naine on haritud, kes suudab ise endaga hakkama saada. Tavaliselt lõpetab ülikool ja teeb enamus elu nö “karjääri.”
• 2) Vilde arvamus targast naisest: ta on iseseisev, kellel on maitset, kellel on oma arvamus.On valmis kõiges elus toimuvaks.
• 3) Sillaotsa arvates naine: iseseisev naine, kelles on samas hing. Naine, kes suudab ennast kontrollida ja kellel on maitset.
• 4) Minu arvamus naisest: tark naine on naine, kellel on oma arvamus. Ta ei karda elu ning selles leiduvaid raskusi kes(saab alati hakkama). Ta on püsiv ja tal on hing. Samas ta ei ole liialt emotsionaalne ning ta suudab ennast kontrollida. Temas ei peaks leiduma ainult meeletult(tuubitud) haridust, vaid ka kõvasti elukogemusi.

…… Eeva teiste teada iseseisev, tugev ja tark: iseseisev sest et ta hädas ei ahasta ja tal oma arvamisi on; tark, sest tema pädevaist arvamistest peetakse lugu. Vist on tal ka maitset, kui kunstiarvustajad ta arvamisi austavad. 
" Kas selles kaines, kalkuseni ulatuvas ärimehe–tarkuses ongi "vaba naise" kõvem külg
ii kuiv–raamatuline, nii vägisi–tehtud, nii otsitud on iga sõna, nii ettekavatsetud ja ammu valmis mõeldud näib olevat ta headus ja targad jutud. Eeva Marlandis puudub  elu.
Selle poolest on Eeva vastane Lilli Ellert paremas seisukorras: temas on tuld, on temperamenti, on omapära, mis vaimu ja ihu alles liikuma panevad. Lilli Ellert on õieti see kehanenud "vaba naine",
    Lilli Ellert on elav naine, kes võib hädas ahastada ja õnnes rõõmustuda; kes  mitte ainult ei kõnele, vaid ka elab.

 

Luulekava

Kuidas oli luulekava teha?

Meie teos suutis areneda joovastusest-meeletuseks-sealt ühiskonnaks.
Nimelt sattusid meie rüma “üllatuslikult” kokku väga erinevate vaadetega inimesed. Meil kõigil oli oma arvamus ja tahe seda peale suruda. Selle tulemusena otsustasimegi teemaks võtta ühiskonna, mis sümboliseerib erinevaid inimesi, nende tegutsemist,vaateid,  mõtteid( ühiskonna elementi kasutas oma luules ka Barbarus).
Meie kavas said kokku inimesed tänavalt ja nende vahel tekkis konflikt. Nad esitasiad oma "tüübile" isikupärase kava.
Kava tehes tutvusin Barbaruse, Beier, Underi, Enno, Visnapuu luulega. Kokkuvõtteks oli seda kava tore teha, sest tõi vaheldust igapäevastele koolitöödele, õpetas tundma klassikaasl asi ja erinevaid luuletajaid.

Mida mäletan J.V BARBARUSEST: Poliitik, kes läks kaasa kommunismiga. Oli kommunistliku partei liige, Väga otsekohene luule, raskepärane sõnastus. Reformis luulet,(prantsuse päraseks), sensualne, geomeetriline, jõuline, jänuneb millegi uue järele, heitlus iseendaga, kunstiline, mäng vormiga, maailmalõpu meeleolu, sünge.

H. Visnapuu

“Naine on unelm”

• 1.”Amores”:

                kui kuurdub armulill

                Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
                Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi 
                Teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina,

• “Ballil”
  Nii istus, kummardaden vähe pääd
  Ja pilku kaugusesse saaten.
  Mis oli hi
• “Eokene eo-eo     !  

Sina oled imeline talleken,
Malleken!
Valge, väikse punsund käega,
Väega
Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas.
Ah, sa väike, väike, valge inimese narmas!
Sina oled imeline lilliken,


• “Kirjand iglile”

               Ja sina minuga. Ja sa kui vesi
               Mind kannad kevadine. Kahekesi!

• “Jumalaga Ene”

             Jumalaga, Ene!
             Armastusest näe
             Und sina, illikene,
             Liblikas kurb.
             Laotagu käe
             Üle sinu urb,
             Patju vala juuste ojava vihuga.

“Naine on monstrum”

• ilgus sellen vaaten,
  Kui palju aimamata ilu, hääd!
  Ta silmad olid kinnind aaten.
  Oo, käsivarte marmor, valmind palged!
  Klaarõunalised, läbipaistvad, valged!

 

• “Laul sest jäledast”

Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua.
Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua,
Et raipeist haiseks jumalate padu.

• “Mõnitus”

Rong huigub, lillelisin jaamun seisab vähe.
Hüvästi! pakaljuuksed, higisjalad
Ja reied jämedad kui pakud, talad.
Kuis võis teil tulla iial hirmus hullus pähe,
Et jääksin teie juure, külmad sivvud, kalad!

• Noorile tütarlastele -

Sütib, sütib himulne pilk.
Matke, neitsid, nisad, niuded, nabad;
Katke põlved, sääred, jalalabad;
Lööge ette ustel’ raudsed riivid, tabad:

Lugege läbi 17, saj  F. De Quevedo Y Villegase "Ärapõlatud naine" ja "Vanamoor, kes mängib tüdrukut" ning 19.saj C.Baudelaire´i "Vampiiri metamorfoosid" ja „Raibe”

R. Rohti arvustus ja visnapuu ja need teosed

Visnapuu luuletused on elaavad elusad kõiges-  ta ilus ning inetuses, kõigis rõõmudes ning valudes. Inimene elab ning kannatab oma igatsuste pärast, tunneb kõike ning kannab kõike endas – see on Visnapuu luuletuste sisu. Ekslik oleks neid luuletusi võtta ainult üksikult, kui erimeeleolusid ja katsuda ainult, sellelt seisukohalt mõistes ning hinnatuna. See oleks mõnigikord tänamatu katse. Visnapuu luuletused ei ole üksikuil minutitel saadud möödaminevad meeleolud, mida luuletaja elaks üle, nagu mängiks ajaviiteks kannelt. Visnapuu luuletused ei libise elust kergelt üle, nagu liblikad üle lillede, nad ei ole elu õietolm, habras kullatis, vaid elu ise. Selles suhtes on Visnapuu rohkem kui realist, ta on tihti naturalist. Visnapuus ei näe meie mingisuguseid kalduvusi kaduda "eeterlikkudesse kaugustesse", ei näe püüet taganeda harilikust elust, et elada ainult suurtele unistustele. Visnapuu luuletuskogu on tragöödia kolmes vaatuses sellest, et luuletaja tahab harilikku reaalelu võtta kui unistust, kui imet, et tahab leida igapäises elus enda ümber oma muinasjuttu, – kuid näeb, et see võimata, et võitlus asjata ja elu igavesi seadusi ei muuda miski. See on, veel kord, Visnapuu raamatu sisu, milles iga luuletus – üksik päätükk. See vana muistseist aegadest tuntud legend inimesest, kes otsis, leidis, ning loobus petetuna, sest elu ei ole unistus ega muinasjutt. Ei ole mõtet ostida maailmakirjanduse mõjusid……………

Vali üks luuleutu. Nüüd kujuta, et ka sina oled kriiti ja otsustad üht tema luuletust kommenteerida:
Ballil: kasutas palju assonantsriimi, laused liiga pikad. Rääkis palju naistest, nende ilust. Samas väga sügav ja kindlameelne. Tundus nagu kannataks ise naiste pärast (on sellises olukorras viibinud

Ah, laske olla joobunud poeet!
Tuld värvilist, vaskvilet pille
Ja naiste naeru, õisi lille
Tall’ andke nüüd, tall’ armsad need.
Sest ilu, antud üksikille,
Las kummarda nüüd sõnatun ekstaasin,
Vast homme uusil vesil meelte paadid

 

Minu senine kogemus luulega?

Arvan, et luulest olen olnud kaugel. Põhiliselt olen kokku puutunud luulega koolis ja seda kohustusena(kuid sageli mitte halva). Esimesena meenub kohe luuletus "Tulipunane vihmavari"-oi kuidas ma piinelsin, et seda pähe saada(aga noo näed siiani on peas)

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal oli päike!
Kui lähedal oli taevas,
kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Olin väike kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba
rohkem kui pildivihku
rohkem kui linnukest pihku
täringuks tähte ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin
oh, kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks,
viimaks ometigita oli mul tõesti peos
tõesti mu südame ligi
mu kaenlas,
mu süles,
kord kinni, kord lahti!
.... ja siis meenuvad veel ETV luuleminutid ja M.Under, kelle luule minu õele meeldi väga.

Muusika-matemaaika-valge valgus-luule Sosed?

• ma ütleks, et tegemist on kunstidega( jah ka valgus, sest mis on valgus?)


• matemaatika ja muusika seoseid on teada jua ajaloost ning muidugi on neid ka praegu(takt, rütm, viis)


• Luule on valgus?-ta valgustab(annab teada) inimestele oma mõtteid


• Valgus peitub kõiges Muusiks,matemaatikas,luules- need valgustavad inimest


• Luule on matemaatika, mis koosne riimidest, värssidest

Loe J.V. Barbarus "Geomeetriline Inimene"

kubism — (kr. k. kybos, kuup, täring) modernistlik kunstivool, mis kujutab objekte geomeetriliste vormide kaudu. Kubism taotleb kujutiste kindlat arhitektoonilist ülesehitust, kunstilise vormi selget seaduspärasust ja rütmikooskõlasid. Kubistlik maal kujundatakse lineaarselt teravalt piiritletud geomeetrilist laadi pindadest, mis kujutavad objekte perspektiivi abita, kuubiliste vormide kaudu. Kubism tärkas 20. sajandi alguses Prantsusmaal, P. Cézanne'i loomingus, kes esimesena vastandas konstruktiivse vormikindluse impressionistide vormivabadusele ja nüansside taotlusele. Kubismi kõrgaeg oli 1907-1014 ja on seotud P. Picasso loominguga. Järjekindlatest kubistid maalikunstis olid J. Metzinger, G. Bracque, F. Léger jt. Eesti kunstnikest M. Laarman, A. Akberg jt. Kirjanikest on tuntuim G. Appollinaire, eesti luuletajatest J. Barbarus.

Seos barbaruse luule ja kubistlikke teoste vahel?

• kasutas rohkel geomeetrilisi kujundeid :nina kolmnurk terav – sirge hypote- nuusiga


• objektide kujutamine kuubi abil


• selgus, seaduspära


• sõnademäng


• vähe loodust

2 tsitaati Eduard Hubeli artiklist:

• liiga uuenduslik


• laitmatu vorm


• ...Mõte, refleks, sentents on sageli vaimukas, teravmeelne, omapärane, iroonia on värske. Schablooni ei leidu kusagil.


• dünaamiline


• kubistlik

Mida arvab Hubel?

• "Muidugi ei või luuletajalt nõuda, et ta oma kunstilise maitse ja avaldusviisi suure hulga maitsele ja arusaamisele ohvriks peaks tooma. Aga sama vähe võib luuletaja nõuda, et suur hulk seda lugema peaks, millest ta aru ei saa, mis talle võõras, mis tema külmaks jätab."


• "Ta on osav poiss. Ta on meid õpetanud algvorme rohkem silmas pidama... Aga ühele kunstivahendile tervet süsteemi ehitada — see on mõttetus."


• "Nende luuletajate "loomingu" kohta öeldakse, et see väljamõeldu, külm intellekti produkt olevat"

Mis arvad? Meeldis see, et Hubel oli asjaga väga hästi kursis. Algul seletas lahti kubismi ning siis hakkas arvustust looma. Selle artikkli sisu ei ole liialt negatiinve samas positiivne. Ta toob suurepäraselt esile Barbaruse luuletuse plussid ja miinused ning seda erinevate ühiskonnakihtide vaatenurgast.

Luule tähtsaim omadus on emotsioon. Luules on kõige olulisem mõte?

Mõlemad on tähtsad. Samas mõte on see, mis tekitab emotsiooni ning paneks sind tänu sellele uuesti luulet lugema. Luule on suurepärane vorm lühidalt ja kiirelt oma mõtet esitama, samas tekitades sellega inimestele mingi tunde. Luulesse saab inimene mattta oma meeltes peituva "pahna" ta on üks vabanemise viiise("kallates kõik oma mõtted peast välja)

Johannes Barbarus (Johannes Vares) — (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus tuntud kui viljakas ja ekspansiivne luuletaja ning frankomaan. Tuli kirjandusse uusromantiliste luuletustega ajakirjas "Noor-Eesti" (1910). Kuulus "Siuru" lähikonda, tema esimesed värsikogud "Fata-Morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919) ja "Katastroofid" (1920) on kantud sensuaalsust ja naudinguid ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid traditsioone ja moraalinorme kirjanduses. Barbarus võttis aktiivselt osa opositsioonilise rühmituse "Tarapita" (1921-1922) tegevusest. Ajalaulude kogu "Vahekorrad" (1922) on mõjutatud ekspressionismist. Ideeliselt oli lähedane rahvusvahelise kirjandusorganisatsiooni "Clarté" vaadetele, oli nende tutvustajaks Eestis. Tegi katset reformida eesti luulet prantsuse eeskujul püüdes eesti kirjandusse tuua teaduse ja tehnika edusammudele vastavaid kiireid rütme. Kogus "Geomeetriline inimene" (1924) on valdav graafiline eksperiment ja kubistlik-konstruktivistlik tehnika. Järgmine kogu "Multiplitseerit inimene" (1927) jätkab käibetõdede lammutamist. Autori ekspansiivne luuletajakarakter ja väljakutsuvad vormieksperimendid ei leidnud 1920. aastate kirjanduselus küllaldaselt mõistmist. Kaasajal võib Barbaruse varasemasse loomingusse suhtumist segada teadmine, et tegu on hilisema nõukogude riigimehe Johannes Varesega (1940-1946). Johannes Barbarus. "Geomeetriline inimene"Lisaks luule kogudel, vaata tema eluloo kohta, fotod, luulekogude arvustused, lühikene barbaruse elukäik.

Valmista ette temaga intrvjuuuu.......10-15 küsmust, tänu millele saaks temast mitmekesise vaaaaate.

1. Miks otsutasite loobuda uudisromaanide kirjutamisest ning suundusite luule poole?


2. Mis iseloomustab teie loominut ja miks kasutate nii raskepärast sõnastust?


3. Nimetage oma eeskujusid?


4. Mis on teie tegelik surma põhjus, sest sellest on väga palju eri arvamusi- enesetapp, mõrv, avarii?


5. Kas olete pettunud, et Under ja Adamson ei võtnud omaks teie poliitilisi vaateid ning poöördusid hoopis Pätsi poole?


6. Mis pani teid kirjutama teost"Vahekorrad", mis ilmus 1921 aastal, nendes värrside on nii palju valu ja hingelisust?


7. Miks läksite kaasa kommunistliku riigikorraga?


8. Mis pani teid kirjutamateost "Fata-Morgana", mis on romantilise sisuga?


9. Kas teil ei tekkinud tunne, et peale Eesti okupeerimist 1940. okupeermist, et reetnud te eestlasi, sest suunasite inimesi nõukoguliku elulaadi toetama?


10. Milliseid ohte nägite eesti luules, et soovisite seda reformida prantsuse eeskjul, mis olid prantsuse luule plussid?


11. Millist oma teost soovitaksite lugeda tänapäeva eestlasel ja miks?


12. Mida uuendaksite 21. sajandi eesti luules?